{"k":{"t01-apar-0":"SELETUSVIHIK TEOSELE Delmas’i abitabelid ❦ ESIMENE SEERIA ","t01-apar-1":"TABEL Nr. 1 Kool. — Gümnaasium. — Klassiruum. ","t01-tit-1":"Üldine kirjeldus.","t01-01-1":"1. — See tabel kujutab gümnaasiumi klassiruumi. Selles klassiruumis on kaheksa lauda  ja kaheksa pinki . Igal pingil istub kolm õpilast. Õpetaja  istub toolil  oma kateedri  taga.","t01-02-1":"2. — Kateedrist vasakul on kapp klaasustega . Paremal on must tahvel  koos lapiga  ja kriidiga .","t01-02-2":"Kateedri kohal ripuvad seinatahvlid (, , ) ja kaart .","t01-03-1":"3. — Mitte kõik õpilased ei istu oma kohal . Jaan  seisab tahvli juures; ta hoiab lappi ja kustutab geomeetrilisi kujundeid.","t01-03-2":"Peeter on kateedri lähedal; ta kogub kirjalikke töid  ja viib need õpetajale.","t01-04-1":"4. — See õpetaja on elavate keelte õpetaja. Ta õpetab õpilasi rääkima, lugema ja kirjutama võõrkeeli (saksa, inglise, hispaania, itaalia, vene või prantsuse).","t01-05-1":"5. — Klassiruum on väga avar ja väga valge. Tagaseinas on lai aken, kaks tuulutusakent  ja klaasuks selle õhutamiseks ja valgustamiseks.","t01-05-2":"See klassiruum ei ole külm. Keskel on selle soojendamiseks väga hea ahi  oma toruga .","t01-05-3":"Seina külge on kinnitatud riidenagid ; nende otsas ripuvad õpilaste mütsid ja mantlid.","t01-tit-2":"Mänguõu.","t01-06-1":"6. — Kell  näitab üheksa ja viis minutit.","t01-06-2":"Vahetund  on just lõppenud ja tund algab uuesti. Vahetund peetakse õues . Me näeme mõnda mängivat õpilast. Kasvataja  valvab neid.","t01-07-1":"7. — Õues näeme veel teisi inimesi: inspektorit , direktorit  ja õppealajuhatajat .","t01-07-2":"Inspektor kontrollib koole, direktor juhib gümnaasiumi, õppealajuhataja valvab õppetööd.","t01-07-3":"Neljas isik on uksehoidja . Ta kannab kaenla all päevikut, kuhu märkida puudujad.","t01-08-1":"8. — Õue tagaosas on võimlemisriistad  ja käsitöö  töökoda.","t01-08-2":"Tabelist paremal hakkame nägema muusika- ja joonistusruume.","t01-tit-3":"Üksikasjalik kirjeldus.","t01-tit-4":"Head õpilased.","t01-09-1":"9. — Kateedrist paremal esimeses pingis istuvad Henrik , Stefan ja Kaarel.","t01-09-2":"Henrik on väga tähelepanelik ja töökas; ta kuulab õpetajat. Tema laual on vihik , raamat , sõnaraamat  ja pinal . Tema raamatul on palju lehekülgi; igas peatükis on mitu lõiku ja igal real palju sõnu.","t01-09-4":"Tema naaber Stefan  on hoolas. Ta märgib oma vihikusse järgmise korra õppetüki. Tal on ilus käekiri. Tema raamat on suletud. Me näeme ainult kaant . Tema kõrval on sirkel .","t01-09-5":"Kaarel  hoiab raamatut käes; ta avab selle, et õppetükki üle korrata. Nagu igal õpilasel on temal enda ees tindipott . Ta on sõnakuulelik.","t01-10-1":"10. — Kõrvallauas istuvad Ludvig, Anton ja Paul. Ludvig vastab oma õppetükki  ja vastab õpetaja küsimustele. Anton  on väga tähelepanematu; mõnikord õpetaja isegi karistab teda. Paul  on hea kaaslane, lahke ja abivalmis. Ta on väga tähelepanelik.","t01-tit-5":"Halvad õpilased.","t01-11-1":"11. — Henriku taga istub Jüri . Ta ei ole halb poiss, kuid ta on lobisev, tähelepanematu ja rahutu. Tema kergemeelsus ja sõnakuulmatus tekitavad tunnis korratust ja sageli teenib ta karmi hoiatuse. Tema mustandivihik  on räpane, ta teeb sinna tindiplekke oma sulepeaga , ja seepärast kasutab ta alati oma kustutuskummi ; tema portfell  on rebenenud, sest ta on väga hooletu. Miks ta toob oma pliiatsihoidja  elavate keelte tundi?","t01-11-2":"Tema naaber Edmund  ei salli teda. Ta on tõesti pisut laisk, kuid ta on vaikne ja püsib rahulikult. Ta ei lobise; ainult et kuulamise asemel eelistab ta lugeda oma lugemiku jutte.","t01-11-3":"Selle pingi kolmas õpilane on Ludvig . Ta on hoolas. Ta kirjutab valgele paberilehele. Enda ette on ta pannud oma kuivatuspaberi .","t01-12-1":"12. — Teise pingi õpilased, õpetajast vasakul, on väga noored. Esimene, väike Emil, ei oska veel hästi kirjutada; ta toob kaasa oma krihvlitahvli , oma krihvli ja oma käsna .","t01-12-2":"Tema kõrval istuvad August ja Bernard . See viimane töötab hästi, kuid tema riietus on väga hooletu.","t01-13-1":"13. — Nende taga istub kolm laiska. Albert ei õpi oma õppetükke. Jaakob  magab kuulamise asemel. Tema laiskus toob talle etteheiteid ja isegi karistusi. Lõpuks on Kristjan  liiga kergemeelne. Ta käitub halvasti ega tee mingit pingutust, et end parandada.","t01-14-1":"14. — Tema naabrid seevastu käituvad hästi. Ernst  armastab korda ja korralikkust; ta kasutab alati oma joonlauda  ja oma pliiatsit . Ta on päevaõpilane.","t01-14-2":"Frants  on internaadiõpilane; ta kannab gümnaasiumi vormiriietust; ta sööb ja magab seal. Ta on hea kaaslane.","t01-14-3":"Moritz teritab oma pliiatsit oma taskunoaga ; ta on väga hoolikas.","t01-14-4":"Ta toob kaasa kõik oma raamatud, oma grammatika , oma märkmiku  ja isegi kirjutusaluse . Tema koolikott  on põrandal tema taga.","t01-14-5":"Klassiruumi tagumist kahte lauda hõivavad head õpilased .","t01-tit-6":"Joonistamine ja muusika.","t01-15-1":"15. — Joonistusklassis on ilusad mudelid seina küljes ja lamp  lambivarjuga, mis ripub lae küljes. Õpetaja  on väga kannatlik; ta parandab õpilaste joonistusi  ja õpetab neid natuurist büsti  joonistama.","t01-16-1":"16. — Muusikaklass tundub väga huvitav. Seal õpitakse muusikat lugema, solfedžeerima gamminoote , mis on kirjutatud noodijoonestikule (do, re, mi, fa, sol, la, si = C. D. E. F. G. A. B.), tundma võtmeid ja laulma kauneid meloodiaid. Noodid pannakse noodipuldile . Üks õpilastest mängib klaverit  ja muusikaõpetaja  lööb takti .","t01-17-1":"17. — Me hakkame nägema nurka käsitöö töökojast , kus poisid võivad õppida puitu hööveldama ja rauda viilima. Seda ei ole igas gümnaasiumis.","t01-tit-7":"Loodusteaduste klass.","t01-18-1":"18. — Matemaatikaõpetaja õpetab õpilastele geomeetriat, aritmeetikat, arvutamist ja meetermõõdustikku. Me näeme tabelil peamisi geomeetrilisi kujundeid: ring , ruut , kolmnurk , joon .","t01-18-2":"Me näeme ka üht tehet; see ei ole liitmine ega lahutamine ega korrutamine: see on jagamine .","t01-19-1":"19. — Meetermõõdustiku tabelil eristame: meetrit , kaalu ja selle vihte, liitrit , dekaliitrit , detsiliitrit ja kuupmeetrit .","t01-19-2":"Õpilased õpivad ka loodusteadusi  — zooloogiat , botaanikat , geoloogiat — ja ajalugu .","t01-19-3":"Kapis on füüsika  ja keemia  riistad.","t01-19-4":"Kapi peal on: kera , koonus ja maakera .","t01-19-5":"Tahvlite kohal ripub kaart, mis kujutab maailma viit jagu: Euroopat , Aasiat , Aafrikat , Ameerikat () ja Okeaaniat , ning kaht suurt ookeani, Vaikset ja Atlandi . ","t02-apar-1":"TABEL Nr. 2 Inimkeha. — Vahetund. — Mängud.","t02-tit-0":"Inimkeha. (Lihtne loodusteaduse tund.)","t02-01-1":"1. — Inimkeha peamised osad on: pea, kere ja jäsemed.","t02-tit-1":"Pea.","t02-02-1":"2. — Pea koosneb kahest osast: koljust, mis sisaldab aju ja mida katavad juuksed, ning näost.","t02-03-1":"3. — Meie joonisel ei näe me koljut ega aju; kuid me näeme väga selgesti näo tähtsaid osi.","t02-04-1":"4. — Kõigepealt on siin laup, mis annab märku tugevast mõistusest ja alati tegusast mõttest. Meelekohad on väga vabad. Silm on elav ja laialt avatud. Tihe kulm ja pikad ripsmed kaitsevad seda.","t02-05-1":"5. — Siin on veel nina ja sõõrmed. Nina abil me nuusutame ja hingame. Kummalgi pool nina on põsed, kaugemal kõrvad. Näo alumine osa koosneb suust ja lõuast.","t02-06-1":"6. — Me ei näe neid väga hästi, sest vuntsid ja põskhabe varjavad neid meie eest. Kuid me teame, et suus on kaks huult, ülalõug ja alalõug koos oma hammastega, ning keel. Suu abil me räägime ja sööme. Keele abil me maitseme toitu.","t02-07-1":"7. — Silm, kõrv, nina ja suu on, nagu ka sõrmed, viie meele elundid: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel.","t02-08-1":"8. — Pea on seega üks inimkeha huvitavamaid osi.","t02-tit-2":"Kere.","t02-09-1":"9. — Kael ühendab pea kerega. See hõlmab kurgu ja kukla.","t02-10-1":"10. — Kere sisaldab ka palju eluliselt tähtsaid elundeid. Rinnas on kopsud, millega me hingame, ja süda, mis on elu kese. Kui süda lakkab tuksumast, siis elusolend sureb.","t02-11-1":"11. — Roided hoiavad rinda.","t02-12-1":"12. — Kere ülejäänud osad on külg, selg, õlad ja kõht. Me heidame magama küljele või seljale, me kanname koormaid oma õlal.","t02-13-1":"13. — Kõhus on magu ja sooled. Need aitavad meil toitu seedida.","t02-tit-3":"Jäsemed.","t02-14-1":"14. — Meil on neli jäset: kaks kätt ja kaks jalga. Kätega me võtame, hoiame, tõstame ja korjame esemeid; jalgadega me seisame, kõnnime ja jookseme.","t02-15-1":"15. — Õlg ühendab käe kehaga. Väga tugev lihas, kakspealihas, liigutab kätt, mille küünarnukk ühendab käsivarrega. Ranne moodustab käelaba liigese, mis lõpeb sõrmede ja küüntega. Käel eristame veeni (ja arterit), milles voolab veri.","t02-16-1":"16. — Jala osad on: reis, põlv ja põlveõnnal, sääremari, mille liha katab nahk, pahkluu ja jalalaba. Jala luud on väga jämedad ja väga tugevad. Jalalaba otsas on varbad. Ülejäänud osad on tald ja kand.","t02-17-1":"17. — Selline on inimkeha peaaegu täielik kirjeldus.","t02-17-2":"Märkus. — Väljendi «mul valutab... (pea jne.)» abil saab õpetaja kogu seda sõnavara uuesti kasutada hea või halva kehalise seisundi seisukohalt.","t02-tit-4":"Võimlemine. (Ühe õpilase jutustus.)","t02-18-1":"18. — Et olla painduvad, väledad ja terved, peame me harjutama oma jalgu ja käsi. Seepärast me mängime ja teeme võimlemist.","t02-19-1":"19. — Nädala sees toimuvad need kaks harjutust gümnaasiumi õues (vaata tabelit Nr. 1). Kuid neljapäeval ja pühapäeval läheme me suurele murule, kus meil on ruumi joosta ja lõbutseda.","t02-20-1":"20. — Meie õpetajad ja vanemad saadavad meid mõnikord sinna; kuid harjutusi juhib ikkagi võimlemisõpetaja .","t02-21-1":"21. — Murul, sissekäigust vasakul, on võimlemisriistad : me ronime mööda redelit , me teeme tirelit rõngastel  ja trapetsil , me tõmbame end kätega üles köisredeli  või sõlmedega köie  otsa.","t02-22-1":"22. — Vahepeal hüppavad meie kaaslased üle puuhobuse  või rööbaspuude . Teised poksivad  või vehklevad  maski ja floretiga. Lõpuks tõstavad teised kange .","t02-tit-5":"Mängud.","t02-23-1":"23. — Võimlejate ümber mängivad poisid ja tüdrukud mitmesuguseid mänge. Tüdrukud lõbustavad end oma vitsarõngaga ; nad hüppavad hüppenööriga  või kutsuvad oma vennad ja nõod kroketi -partiile. Neile valmistab rõõmu lüüa vastase kuul oma puuhaamriga eemale just siis, kui too arvab kergesti väravakesest läbi minevat!","t02-24-1":"24. — Poisid eelistavad jõulisemaid mänge. Meelsasti mängivad nad kurikaid , mille nad osavalt kuuliga  maha löövad. Nad ei põlga ka vurri  ja bilbokeed  või isegi konnamängu . Kuid nende lemmikmängud on ikkagi kuulikesed  ja seinapall , sest kasvuhoone  sein sobib väga hästi kerget palli tagasi põrgatama.","t02-25-1":"25. — Väike Jaan, kes käib oma karkudel , on väga osav ja oskab väga hästi tasakaalu hoida. Tema lähedal mängivad mõned kaaslased peitust  selles kasvuhoones ja heki taga. Teised eelistavad löögiäraarvamist  või sulgpalli , mis lendab ühelt reketilt teisele.","t02-26-1":"26. — Muru keskel on kaks puud. Ühe neist jalamil on seitse või kaheksa poissi korraldanud õlahüppe -partii . Seda mängu ei tunta kõigis maades; kuid kõik teavad, mis on seljahüpe, mida poisid seekord ei mängi.","t02-tit-6":"Mängud vabas õhus.","t02-27-1":"27. Pimesikk  on samuti väga lõbus; tüdrukud ja poisid panevad kordamööda silmasideme silmadele ja püüavad kinni need osavusetud, kes end tabada lasevad.","t02-28-1":"28. — Muru keskel, siin on üks väga prantsuspärane, kuid pisut vägivaldne mäng: see on karumäng , mis on palju lärmakam kui nii vaikne tuulelohe  mäng või kui inglise mäng tennis .","t02-29-1":"29. — See viimane sport on suurte õpilaste rõõm. Meie õpetajad ise mängivad seda meelsasti. See nõuab suurt osavust ja väledust ning mulle meeldib see väga. Kiige  mängud jätan ma tüdrukutele.","t02-30-1":"30. — Mulle ei meeldi üks teine inglise mäng, mis võib ohtlikuks muutuda.","t02-30-1b":"Ma mõtlen jalgpalli , mis rõõmustab mu vanemat venda. Ma eelistan meie vana jooksumängu , mis on niisama tervislik ja tõesti vähem toores.","t02-tit-7":"Rattasõit ja pallimängud.","t02-31-1":"31. — Samuti sõidan ma meelsasti jalgrattaga  ümber muru.","t02-32-1":"32. — Järgmisel aastal õpin ma ratsutama . Kui ilus on hobune, kes graatsiliselt sammub või traavib ja kes galopis üle takistuste hüppab!","t02-33-1":"33. — Suvel õpime me ujumiskunsti . Me sukeldume ja supleme mõnuga jõe selges ja jahedas vees. Mõnikord laseme lõpuks lendu paberist õhupalli , mis tõuseb uhkelt õhku niipea, kui see on sooja õhku täis.","t02-34-1":"34. — On veel palju teisi mänge, kuid ma ei jõuaks neid kõiki üles lugeda, ja selle lühikese kokkuvõtte järgi on näha, et neljapäeviti ei ole meie ilusal murul sugugi igav.","t02-34-2":"N.-B. — Õpetaja täiendab seda peatükki kergesti, kirjeldades üksikasjalikumalt igat tähtsamat mängu. ","t03-apar-1":"TABEL Nr. 3 Lapsepõlv ja noorus.","t03-apar-2":"(Tabelid 3 ja 4 on kokku seatud nii, et nad esitavad neljas perekonnastseenis peamised mõisted ilma, vanuse, perekonna, riietuse ja seisundi kohta.)","t03-tit-1":"Esimene stseen.","t03-tit-2":"Ristimistalitus külas.","t03-tit-3":"Kevad.","t03-c1-01-1":"1. — Me oleme kevadel, kuudel märts, aprill või mai, nädalapäevadel esmaspäev, teisipäev või kolmapäev. Kell on kümme hommikul.","t03-c1-02-1":"2. — Ilm on ilus, õhk puhas. Päike paistab. Mõned pilvekesed  tõusevad sinises taevas .","t03-c1-03-1":"3. — Puudel on vaevalt lehti. Saledatel paplitel  ja kõrgel plataanil  on seni ainult pungad.","t03-c1-04-1":"4. — Pääsukesed  tulevad tagasi ja lendlevad rõõmsa siutsumisega ümber tornikiivri , mis on kellatorni  otsas; see torn kroonib küla kirikut .","t03-tit-4":"Kirik.","t03-c1-05-1":"5. — Väga lihtne on see kirik oma suure peauksega  ja suure kellaga . Väike osuti  on numbril X, see näitab tunde. Suur  on numbril XII (keskpäev); see näitab minuteid.","t03-c1-06-1":"6. — Kellatornis helisevad kellad  rõõmsalt. Katuse harjal seisab väike kivist rist .","t03-c1-07-1":"7. — Kirikul ei ole ainult suur peauks , tal on ka väike külguks. Sellest uksest väljub härra kirikuõpetaja , riietatud oma sutaani, käärkambrist  ja läheb pastoraati .","t03-c1-08-1":"8. — Tema lähedal on piimanaine  oma eesliga . Ta tuleb tagasi linnast, kuhu ta viis head piima laste jaoks.","t03-tit-5":"Viljapuuaed.","t03-c1-09-1":"9. — Härra Aliboron (eesel) on selle hommikuse jooksuga täiesti rahul. Ta hingab mõnuga sisse õhku, mida on lõhnastanud õied , mis katavad naabruses oleva viljapuuaia viljapuid . Täiesti roosad ja valged on need virsikupuud  ja aprikoosipuud , ja nad lubavad head saaki.","t03-c1-10-1":"10. — Vahepeal lähevad väikesed mesilased  mesipuust  sinna suminal oma magusat mett korjama.","t03-c1-11-1":"11. — Kuid mis juhtub? Vaat et küla poisid jooksevad kokku ja ajavad hirmunud haned  laiali. See on rongkäigu väljumine kirikust pärast notari poja ristimist.","t03-c1-12-1":"12. — Väike Jaakob ärkab oma hällis  kellade rõõmsast helinast, ja tema õde Magdalena, kes tahab samuti ristimisrongkäiku näha, palub oma ema tulla tema juukseid kammima ja teda riietama maja lävel.","t03-c1-13-1":"13. — Ema nõustub. Ta paneb pähe oma rätiku , selga oma pihiku  ja ette oma põlle , ja tuleb istuma väiksele toolile ukse ette. Magdalenal on ainult tema alusseelik  ja tema korsett .","t03-c1-14-1":"14. — Kui õnnelik ta on! Ta unustab oma lemmiklilled, oma nelgid , millele laskuvad liblikad , oma tulbid , oma maikellukesed  pottides  müüril , ja oma roosid , mis moodustavad nii ilusa heki. Ta vaatab saatjaskonna daamide rikkalikke riideid.","t03-c1-15-1":"15. — Küla poisid ei pane riietust eriti tähele. Nad tormavad ja tõuklevad, et saada kompvekke  või münte . Üks neist nutab .","t03-c1-16-1":"16. — Teine astus koera  käpa peale, kes kiunudes põgeneb ja ajab hirmu kanale  ja tema tibudele .","t03-tit-6":"Ristimisrongkäik.","t03-c1-17-1":"17. — Rongkäigu ees kõnnib amm . Tal on ilus tanu  pikkade paeltega. Ta kannab vastsündinut , kes on üleni pitsidesse  riietatud.","t03-c1-18-1":"18. — Amme järel tulevad ristiisa  ja ristiema . Nad jagavad kompvekke ja münte. Ristiisal on kindad  ja silinderkübar . Ristiema hoiab käes ilusat lillekimpu .","t03-c1-19-1":"19. — Nende järel näeme me lapse onu  ja tädi . Tädil on elegantne kübar , onul must redingot  ja valge vest. Siin on siis onupoeg  ja onutütar . Viimane hoiab käest vastsündinu õde , väikest Bertat.","t03-c1-20-1":"20. — Berta teine vend  kõnnib taga. Ta annab käe ühele sugulasele . Perekonna sõbrad  tulevad siis.","t03-tit-7":"Pealtvaatajad.","t03-c1-21-1":"21. — Rongkäigu lähedal on kerjus , kes toetub oma kargule . Ta palub almust.","t03-c1-22-1":"22. — Teisel pool on väike väga viisakas  poiss. Ta tervitab ja soovib «tere päevast» inimestele, keda ta tunneb.","t03-c1-23-1":"23. — Külaelanikud on oma majadest välja tulnud ristimisrongkäiku vaatama. Me näeme talumeest  tema puuvillase mütsiga ja tema kõrval talunaist . Siis vanaeite , kes toetub oma kepile . Lõpuks möldrit  tema suure viltkübaraga  ja noort talunaist puukingades , kes õpetab oma väikelast käima.","t03-c1-24-1":"24. — See stseen on väga lõbus.","t03-tit-8":"Teine stseen.","t03-tit-9":"Avalik pidu.","t03-tit-10":"Veemängud ja regatid.","t03-c2-01-1":"1. — Suvi on kätte jõudnud. Juuni (juuli või august) kuu palav päike ajab noored suplema ja paadiga sõitma.","t03-c2-02-1":"2. — Jõe paremal kaldal võtavad paadimehed riided seljast, et võtta osa veemängudest ja regatidest.","t03-c2-03-1":"3. — Üks neist võtab jalast oma kingad ; ta nööpib need lahti. Tema kaks kaaslast on juba valmis. Nüüd on neil ainult oma trikoosärk  ja ujumispüksid . Nad vestlevad, oma sõpru oodates. Nad räägivad laadast ja peost, mis toimub teisel kaldal.","t03-c2-04-1":"4. — Maas, nende kõrval, lebavad nende kaaslaste rõivad: paar poolsaapaid , kingi , sokke , vildist  ja õlgedest  kübaraid ning lips .","t03-c2-05-1":"5. — Üks noormeestest on hoolikalt kokku voltinud oma ülikonna . Ta paneb selle käterätikule, millesse tema naaber peagi mähib mõlemad rõivad.","t03-c2-06-1":"6. — Kuues poiss jääb hiljaks. Tal on veel nokkmüts  peas. Ta ei ole seljast võtnud ei oma särki , ei oma kraed , ei oma kätiseid . Ta hoiab käes oma vesti  ja tal on veel jalas oma püksid  ja traksid . Kindlasti ei ole ta järgmiseks võiduajamiseks valmis.","t03-c2-07-1":"7. — Noormeeste kõrval viib rada, mille servadel on palju ohakaid , jõe kaldale, kus isa Jaakob valmistab pilliroo  vahel ilutulestikku , mida õhtul lastakse.","t03-tit-11":"Võiduajamine.","t03-c2-08-1":"8. — Jõel jalutavad mõned daamid paadis , varjates end oma päikesevarjudega. Nad jälgivad võiduajamist, mis on väga huvitav. Igas joolis  sõuavad neli sõudjat  kõigest jõust, sellal kui tüürimees  hoiab tüüri  ja juhib haprat sõudepaati. Aerud  löövad taktis vett ja kerged paadid liuglevad peadpööritava kiirusega.","t03-c2-09-1":"9. — Mõned noormehed võistlevad silla samba juures libeda masti  auhinna pärast. Üks neist astub ettevaatlikult mööda painduvat ja libisevat masti, et ulatuda väikese lipukeseni , mis on otsa kinnitatud. Tema õnnetu võistleja  on vette kukkunud. Ta ujub, et kaldale saada.","t03-c2-10-1":"10. — Vanemad noormehed peavad paaditurniiri  kai  lähedal. Kõiki neid mänge vaatab arvukas publik , kes toetub silla  käsipuule ja on kogunenud kaldale. Mõned pealtvaatajad pöörduvad siiski ümber, et jälgida auhinnamasti  mängu või imetleda linnavalitsuse rongkäiku, mis tuleb auhindade jagamisele.","t03-c2-11-1":"11. — Kõigepealt on siin mõned poisid , kes käivad muusikute  ees; siis tulevad linnapea , abilised ja linnakese linnavolikogu. Lõpuks marsivad tuletõrjujad .","t03-tit-12":"Laat.","t03-c2-12-1":"12. — Laadaplatsil  on arvukalt rahvast. Tullakse vaatama mitmesuguseid putkasid: puuhobuseid , tsirkust , kus etendus on juba alanud; avalikku balli , kus linna noormehed ja neiud naudivad tantsimise rõõmu.","t03-c2-13-1":"13. — Tagaplaanil näeme me areeni , kus vapper hispaania matadoor võitleb raevunud härjaga , siis ameerika mägesid , lasketiiru , kus harjutatakse tulirelvade kasutamist ja märklauda laskmist.","t03-c2-14-1":"14. — Lähedal on laadateater , kus mängitakse komöödiat ja draamat. Väga lähedal on hiiglase  ja kääbuse putka. Esimese kasv on kaks meetrit ja viisteist sentimeetrit; teine on vaevalt nii suur kui laps.","t03-c2-15-1":"15. — Lõpuks on siin suur loomaaed  oma metsloomadega, oma tiigriga , kellel on võimsad küüned, oma lõviga , kellel on tihe lakk, oma kahe kaelkirjakuga  ja oma elevandiga , kes nii osavalt oma lonti kasutab.","t03-c2-16-1":"16. — Taltsutaja , kes neid loomi treenib, on putka ukse juures. ","t04-apar-1":"TABEL Nr. 4 Küps iga ja vanadus.","t04-tit-1":"Esimene stseen. Pulmasöök.","t04-tit-2":"Sügis.","t04-c1-01-1":"1. — Noored on suuremaks kasvanud. Üks neist, Jaan, abiellub. Me viibime pulmasöögil, mis kogub sama laua ümber pruutpaari perekonnad.","t04-c1-02-1":"2. — Me oleme sügisel, septembrikuus. Oktoobri ja novembri külm tuul ei ole veel maad tema rohelisest lehestikust paljaks teinud. Õhtune õhk on leige ja lõhnav; seepärast toimub õhtusöök aias veranda  all.","t04-c1-03-1":"3. — Kaugemal, künkal , asub Jaani vanemate kodu, elegantne loss , mis on rohelusse peidetud; ilusad viinamäed, mis annavad suurepärast veini, katavad künka nõlva. Viinamäekasvataja harib ja hooldab neid.","t04-c1-04-1":"4. — Viinamägede kohal lendab nurmkanade  parv, keda on hirmutanud jahivahi  lähenemine. See viimane, püss kaenla all ja üle õla riputatud jahikott seljas, uurib võsa  koos oma koeraga . Ta valvab mõisa ja takistab salaküttidel ulukeid hävitamast.","t04-c1-05-1":"5. — Väljaspool verandat ronib viinapuu-spalee, millelt ripuvad tihedad viinamarjakobarad .","t04-c1-06-1":"6. — Ilusad sügislilled, mis kaunistavad lauda , on krüsanteemid ; pruudi isa  on ühe neist pannud oma fraki nööpauku.","t04-c1-07-1":"7. — Söök hakkab lõppema. Teener  hakkab tooma magustoidutaldrikuid ja võtab peagi ära lauanõude eri osad, lusikad , kahvlid , noad , vaagnad , mida enam ei vajata.","t04-tit-3":"Sugulased.","t04-c1-08-1":"8. — Kõik näivad rõõmsad, ja naeratus, millega peigmehe ema  oma lapsi vaatab, tõendab tema õnne.","t04-c1-09-1":"9. — See abielu ühendab kaks maa rikast perekonda. Jaan, peigmees , on suure maaomaniku poeg ja temast saab osava tööstureni väimees.","t04-c1-10-1":"10. — Pruutpaar on noor ja siiski olid nad ammu kihlatud. Noorik , Martha, on võluv oma valges kleidis, mida kaunistavad apelsinipuu õied.","t04-c1-11-1":"11. — Tema äi  on väga õnnelik, et tal on nii lahke minia, ja Jaani ämm  naeratab, nähes oma tütart nii ilusana.","t04-c1-12-1":"12. — Laua otsas istuvad ülejäänud külalised , sugulased, sõbrad, onupojad, onutütred. Peakelner , salvrätik käe all, teenindab neid usinasti.","t04-tit-4":"Sõbrad.","t04-c1-13-1":"13. — Laua paremal pool on preili , noore pruudi sõbratar, siis tema vend, kes on tema peiupoiss . Ta vestleb oma pruutneitsiga , kes on peigmehe õde ja kellest saab selle abieluga Martha nadu. Ta on võluv noor neiu. Tal on ilusad ehted, pärlikee ja kuldne käevõru.","t04-c1-14-1":"14. — Nende lähedal on härra, kes seisab ja tõstab oma klaasi, perekonna sõber . Ta on üks peigmehe tunnistajaist. Ta peab toosti, joob noore pruutpaari terviseks ja soovib neile pikka õnne. Ta on riietatud pidulikku ülikonda, frakki ja lakknahast kingadesse . Ta saadab vanaema , kes on lesk.","t04-c1-15-1":"15. — Noormees frakis , peene musta vuntsiga, on Jaani küdi . Ta on väljapaistev insener. Ta on väga elegantse noore daami  naaber, kes on Martha vanem õde ja selle armsa tüdrukukese ema, kes tuleb, andes käe oma onupojale, pakkuma lille ja soovima talle head õhtut. Sellel daamil on väga ilusad kõrvarõngad ja elegantne peakate.","t04-c1-16-1":"16. — Väike onupoeg, kes on oma pluusi  ja oma pungis põlvpükste  pärast nii kummaline, on väga haletsusväärne. Ta on orb . Väga noorena kaotas ta oma isa ja oma ema. Tema onu on tema eestkostja  ja jäi vallaliseks, et vaest last kasvatada. Ta on heasüdamlik mees. Ta on pisut kiilas ja väga lühinägelik; ta kasutab näpitsprille.","t04-tit-5":"Magustoit.","t04-c1-17-1":"17. — Pidulistest tagapool, laudlinaga kaetud laual, on valmis pandud magustoit . Suures vaasis on siin puuvilju, virsikud , pirnid , õunad , aprikoosid  ja viinamarjad . Lähedal on ananassid , ilus kook , likööripudelid  ja šampanja  ning ka puhaste taldrikute  sambad.","t04-c1-18-1":"18. — Keldrimees  avab vana veini pudeli  korgitseriga . Korkkork  näib väga raskesti väljatõmmatav. Sellel keldrimehel on salvrätik  käe all.","t04-c1-19-1":"19. — Pärast õhtusööki lähevad härrad suitsetamistuppa ja daamid lähevad end balliks valmis seadma.","t04-tit-6":"Teine stseen. Vanaisa sünnipäev.","t04-tit-7":"Külaskäik.","t04-c2-01-1":"1. — Kümme aastat on möödunud, Jaani vanemad on vanaks jäänud ja armastavad väga oma kolme lapselast, kaht pojapoega  ja üht tütretütart . Kuna täna on vanaisa sünnipäev, tulevad lapsed neile head sünnipäeva soovima.","t04-c2-02-1":"2. — Väike Peeter on veel väga noor, ta on ainult kolmeaastane. Ta näeb kassi  lähenemas. Ta tahab silitada tema ilusat siidist karva ja tema pikka saba; ta ei mõtle sellele, et graatsiliste käppade all peituvad kurjad teravad küüned, mis teda ehk kriimustavad.","t04-c2-03-1":"3. — Tema õde Gabriela, kes annab talle käe, on palju tõsisem, ja Marcel oma suure mantli  ja nahkse vööga  näib pisut mehistunud, vaatamata oma lühikestele pükstele, mis lasevad näha tema sukki .","t04-c2-04-1":"4. — Nende isa on selga pannud oma paksu talvise palitu  karusnahkse kraega  ja tema taskus  on rätik. Tema abikaasal on viltkübar sulgedega  kaunistatud, tema jakk , tema boa  ja tema muhv .","t04-c2-05-1":"5. — On väga külm, sest valitseb talv. Lumi  on sadanud terve päeva ja majade katused on täiesti valged. Koos ööga muutub külm veel teravamaks. Taevas säravad kuu  ja tähed  ja läbistavad pimeduse.","t04-tit-8":"Haigus.","t04-c2-06-1":"6. — Vaene pime , kes ületab platsi apteegi  ees, juhitud oma puudlist , on väga õnnetu. Justiina, teenija , toob köögist kausi  väga kuuma taimeteed, mida on heldelt suhkrustatud.","t04-c2-07-1":"7. — Vanaema , kes tahab otsida laualt oma näpitsprille , et lugeda retsepti , mille arst  on äsja kirjutanud, tõuseb oma tugitoolist, toetudes oma kepile .","t04-c2-08-1":"8. — Sageli kannatab ta tõbede, peapöörituse, nohude, hambavalude käes, tema jalad on nõrgad ja tema silmad ei ole enam väga head. Sellest hoolimata pilkab ta meelsasti oma vana arsti, kes tahab talle alati rohusegu  määrata. Täna on ta väga rõõmus, sest tema noor perekond on tema ümber.","t04-c2-09-1":"9. — Hästi suletud toas on mugav. Marmorist kaminas  leegitseb kaunis tuli , ja end tuntakse õnnelikuna lambi  pehmes valguses, mille on äsja süüdatud.","t04-tit-9":"Vanaisa.","t04-c2-10-1":"10. — Isegi vanaisa  on unustanud, et ta oli haige, et tema reuma kinnitab ta oma tugitooli  külge ja et alles eile oli tal palavik ja minestused. Ta ei mäleta enam, et ta möödunud talvel põdes kopsupõletikku ja et kähe ja piinav köha pani ta väga kannatama.","t04-c2-10-2":"Ja siiski sai ta tervise tagasi ainult väga vaevaliselt. Nüüd on tal pisut parem. Kuid tema jalg, mida ta toetab padjale , mis on pandud väiksele pingile , teeb talle samuti valu.","t04-c2-11-1":"11. — Kui ta on hoolikalt mähitud oma sooja hommikumantlisse  paksude pärlmutrist nööpidega  ja kui tal on enda kõrval, et talle ajalehte lugeda, väike orvuke , riietatud valgesse tanusse, sinisesse kleiti  ja pelerini , siis ta ei kurda.","t04-c2-12-1":"12. — Igal aastal, kui kalender  taas näitab esimese detsembri kuupäeva, ootab ta kannatamatult oma lapselapsi, sest ta teab, et nad ei unusta seda tähtsat kuupäeva.","t04-c2-13-1":"13. — Ta meenutab liigutatult väga ammust aega, mil ta ise läks head püha soovima kuulsale keiserlikule marssalile, kelle portree  ripub seinal ja kes on tema laste vanavanaisa. ","t05-apar-1":"TABEL Nr. 5 Maja ja selle ehitamine.","t05-tit-1":"Hea kohtumine.","t05-01-1":"Jaan. — Onu, ma tahaksin väga teada, kuidas ehitatakse maja.","t05-01-2":"Onu . — See on väga lihtne, mu sõber, tule minuga, ma näitan sulle seda, mida härra Bernard  laseb ehitada ja kus ma hakkan elama.","t05-01-3":"Jaan. — Kes siis joonistas selle maja plaani ?","t05-01-4":"Onu. — Arhitekt ; ta esitas väga selge joonise, mis kiideti heaks, ja ettevõtja  alustas töid.","t05-01-5":"Jaan. — Kes siis on ettevõtja?","t05-01-6":"Onu. — See on härra Valge, sinu sõbra Jaakobi isa. Ta juhib töölisi koos härra Punasega, arhitektiga.","t05-01-7":"Noh! Vaat just õigel ajal tulevad härra Valge oma joonlauaga  ja härra Punane oma plaaniga.","t05-01-8":"Tere päevast, härrad. Kuidas teil läheb?","t05-01-9":"Härra Punane. — Väga hästi, aitäh. Tere päevast, Jaan, kui suureks see laps on kasvanud!","t05-01-10":"Onu. — Jah, tõesti, ta on väike mees. Ta on väga tõsine, talle tuleb seletada kõike, mida ta näeb. Täna tahaks ta teada, kuidas ehitatakse maja.","t05-tit-2":"Töölised.","t05-01-11":"Härra Valge. — Noh, tule minuga, sõbrake, ma seletan sulle seda kohe, sest ma armastan väga poisse, kes tahavad õppida.","t05-01-12":"Sa näed seda töölist, kes hoiab käes labidat : ta on kaevaja . Ta kaevab kraavi , et paigaldada veetorustik. Ta on kaevanud ka pinnase seal, kus maja tuleb, et müürsepp saaks püstitada neli müüri. Nende müüride osa, mis on maa sees, kannab nime vundament . Vundamentide vahele jääv ruum moodustab keldri . Sellel keldril on väike aken, mida nimetatakse keldriaknaks , uks  ja trepp.","t05-01-13":"Müürsepp  jätkas müüride ehitamist, jättes avad ustele  ja akendele .","t05-01-14":"Jaan. — Aga seda müürseppa ma ei näe!","t05-01-15":"Hra Valge. — Nüüd on ta majas töö lõpetanud. Ta on talli  juures, oma tellingutel , ta ehitab pesuköögi  müüri.","t05-01-16":"Tal on kellu, küna ja lood . Aga sa ei jäta neid nimesid meelde.","t05-01-17":"Jaan. — Kindlasti jätan, sest ma palun kohe oma onult väikest kellu ja küna, ja ma teen ise nöörist loodi.","t05-tit-3":"Materjal.","t05-01-18":"Onu. — Ah! väga hästi. Aga ütle mulle, Jaan, mida on vaja maja ehitamiseks?","t05-01-19":"Jaan. — Vaja on tahutud kive  ja mörti .","t05-01-20":"Onu. — Õige, vaata seda meest suure kübaraga oma vankril . Ta on kutsar . Iga päev toob ta siia kiviplokke . Ta laadib oma vankri õues maha, ja kivitahujad  tahuvad plokke ja saevad neid oma kivisaega . Käsitööline  viib need müürsepale, kes paneb need paika.","t05-01-21":"Vahepeal valmistab mördisegaja  mörti. Tal on vaja liiva , lupja  ja vett . Lubi on tema kõrval kotis , müürsepa abiline  toob talle liiva käruga  ja õpipoiss  on pumba  juures. Ta täidab ämbri . Mört on peagi valmis. Mördikandja  võtab selle ja viib mööda redelit üles tellingutele, kus töötab müürsepp, kes lõpetab seda maja külge.","t05-01-22":"Ja nüüd, kuidas nimetatakse töölist, kes teeb katust ?","t05-01-23":"Jaan. — Ta on katusetegija .","t05-tit-4":"Maja katus.","t05-01-24":"Hra Valge. — Jah, aga kõigepealt tuleb puusepp .","t05-01-25":"Puusepp teeb puitkonstruktsiooni . Ta ühendab talad  tappidega . Need töölised seal üleval, oma laiade sametpükstega, on puusepad. Üks hoiab väikest tala ja teine raiub tapi oma kirvega . See, kes on korstna  juures, on katusetegija. Ta lööb latid palkidele ja kiltkivid  lattidele. Mõnikord paneb ta katusekive.","t05-01-26":"Talli katus on katusekividega kaetud , maja oma on kiltkiviga kaetud  ja veranda oma on tsingist .","t05-01-27":"Jaan. — Kas katusetegija teeb ka tsinkkatuseid?","t05-01-28":"Hra Valge. — Ei, vaid tsingitööline  või pliitööline, see, kes paneb maja katusele katuseakna . Ta paneb ka vihmaveetorud  ja räästarennid . Ta joodab kokku tsingi ja pleki. Ta kinnitas piksevarda  ja tuulelipu  viilu  otsa.","t05-01-29":"Jaan. — Kas maja on siis valmis?","t05-tit-5":"Tööriistad.","t05-01-30":"Hra Valge. — Mitte päris. Krohvija  ehitab tellistest  vaheseinad, mis jaotavad selle eri tubadeks. Ta krohvib kipsiga  laed  ja müürid. Nüüd teeb ta veranda  lage. Tal on, nagu müürsepal, kellu  ja küna .","t05-01-31":"Siis teeb tisler uksed, aknad, parketi  ja aknaluugid .","t05-01-32":"Nüüd töötab ta õues oma tööpingi  juures. Tal on saag  puidu  saagimiseks, höövel , kruustangid , peitel , sirkel  ja puust haamer .","t05-01-33":"Jaan. — Ah! aga puutööd teha on lõbusam kui müüri laduda. Onu, sa ostad mulle tööpingi, sae ja hööveli, sest ma teen varsti Medorile kuudi.","t05-01-34":"Onu. — Jah, poisike.","t05-01-35":"Jaan. — Kui rahul ma olen! Ja kes see on, kes seisab välisukse juures?","t05-tit-6":"Värvimine.","t05-01-36":"Hra Valge. — Ta on maaler . Ta seisab oma redelil värvi  potiga ja oma pintsliga . Ta värvib välisukse puitu, et see paremini säiliks.","t05-01-37":"Ta liimib ka korterites tapeete.","t05-01-38":"Tapeetija , kes on redelil , rõdul , paneb rulood .","t05-01-39":"Tööline, kes seisab suure akna juures, on klaassepp . Ta kinnitab aknaklaasid  kitiga . See teine tööline, kes põlvitab keldriukse juures, on lukksepp . Ta paneb lukku . Tema viil  on tema kõrval.","t05-01-40":"Jaan. — Kas on ka lukksepp see tööline, kes lööb oma haamriga  rauale?","t05-01-41":"Hra Valge. — Täpsemalt öeldes on ta sepp . Ta sepistab rauast osi  elektrikule , kes on vankrikuuri  katusel. Tal on sepikoda , alasi  ja tangid .","t05-01-42":"Elektrik kinnitab telefoni vasktraadi .","t05-tit-7":"Aiapidamine.","t05-01-43":"Onu. — Õue  tagaosas, võre  ja värava  juures näed sa aednikku . Ta valmistab ette aiakese . Ta on kaevanud maad oma labidaga , ta külvab seemneid ja riisub rehaga . Siis kastab ta oma kastekannuga  peenrad  ja taimed hakkavad kasvama.","t05-01-44":"Tallipoiss , kes on just hobust hooldanud ja talle süüa andnud, puhastab tõlda  käsna, käsipumba  ja veeämbriga. Siis viib ta selle tagasi vankrikuuri ja sulgeb ukse paksu riiviga .","t05-01-45":"Nüüd oled sa rahul, ma arvan, sa said küllalt seletusi.","t05-01-46":"Jaan. — Jah, onu, aga ma näeksin meelsasti maja sisemust.","t05-01-47":"Onu. — See juhtub homme. Härra Punane seletab sulle plaani ja näitab sulle iga toa nime.","t05-tit-8":"Maja sisemine korraldus.","t05-apar-2":"(Vaata plaani.)","t05-01-48":"Arhitekt. — Tule, Jaan, ma lasen sul kohe uurida maja eri osi.","t05-01-49":"Astume esimesele korrusele . Siin on uksekella  nupp. Me astume üles kolm astet  — see on välistrepp  — , me ületame läve , mis on välisukse  ees, ja vaat et me olemegi trepi  jalamil.","t05-01-50":"Jaan. — See on koridor.","t05-01-51":"Arhitekt. — Ei, see on esik . Koridor on otsas. Paremal on salong ja söögituba , söögitoa vastas on köök ja teenijatetuba , siis ees kabinet. Veranda  oma klaasuksega  on salongi kõrval.","t05-01-52":"Me läheme kohe trepist üles. Hoia end käsipuust  ja loe astmeid. Neid on neliteist. Siin on trepimade , me oleme teisel korrusel .","t05-tit-9":"Teine korrus.","t05-01-53":"Trepi vastas on käimla  ja tualettruum . Paremal ilus magamistuba kahe aknaga maja fassaadi  poole. Vasakul on vannituba  ja külalistetuba suure alkooviga : magamistoa kõrval on lastetuba . See avaneb avarale terrassile . Selle terrassi all on teine käimla  ja seina küljes on kell , mis kutsub õhtusöögile.","t05-01-54":"Jaan. — Lähme kolmandale korrusele.","t05-01-55":"Arhitekt. — Kolmandat korrust ei ole. Katuse all on ainult mansardid  ja pööning . Me oleme uurimise lõpetanud, me võime tagasi alla minna.","t05-01-56":"Jaan. — Aitäh, härra, see on väga huvitav. Ma jutustan kohe oma isale kõik, mida ma nägin. ","t06-apar-1":"TABEL Nr. 6 Maja seest, mööbel, toitumine, valgustus.","t06-apar-2":"Maja on valmis. Jaani onu on sisse seadnud oma uues kodus, mille korralduse me juba tunneme. Nüüd vaadakem, kuidas ta on oma maja sisustanud. Me uurime kõigepealt:","t06-tit-1":"Magamistuba.","t06-c1-01-1":"1. — Me tuleme paraja hetkel, sest toatüdruk on ametis toa koristamisega.","t06-c1-02-1":"2. — Tualettlaual  on siin ja seal mitmesuguseid esemeid, millega pestakse, kammitakse, lühidalt tehakse tualetti. Need on kauss  ja veekann , juuksehari , kamm , seep  ja käsn , lõpuks pudeleke  vedela hambavee jaoks.","t06-c1-03-1":"3. — Põrandal, tualettlaua ees, on ämber  musta vee kogumiseks.","t06-c1-04-1":"4. — Eestoas  näeme mõnda riidenagi  ja kaht vihmavarju  vihmavarjunõus .","t06-c1-05-1":"5. — Ukse teisel pool on peegelkapp , mis sisaldab pesu .","t06-c1-06-1":"6. — Kasutagem ära, et toatüdruk  teeb voodit , et uurida selle eri osi. Voodiraamis  on hea vedrumadrats , millele Justiina kohe paneb villase madratsi . Siis võtab ta toolidelt kaks lina  ja teki . Seejärel paneb ta voodi peatsisse põikpadja  ja peapadja , mis on koos sulgtekiga  voodikattel . Ta kasutab sulgtolmulappi, et tolmust puhastada kardinad  ja voodi baldahhiin , ja vaat et osa tööst ongi tehtud.","t06-c1-07-1":"7. — Siis peab ta pisut korrastama öökapi , üles keerama äratuskella , ette valmistama öölambi , ära võtma küünla , et küünlajalga puhastada.","t06-tit-2":"Töökorv ja kaminatarbed.","t06-c1-08-1":"8. — Töökorv  tabureti  kõrval vajab samuti väga korrastamist. Ta peab kokku voltima tikandid , sulgema töölauda  sõrmkübara, niidi , nõelad  ja käärid  ning lukustama võtmega  laua kaane.","t06-c1-09-1":"9. — Keskel oleval ühe jalaga laual  vahetab Justiina karahvini  vee. Ta paneb suhkrut suhkrutoosi , puhastab suhkrutangid  ja võtab ära riideharja .","t06-c1-10-1":"10. — Toa parem pool nõuab temalt vähem tööd, sest lamamistool  ja tema padi  on oma õigel kohal, ja kuna ilm ei ole külm, ei ole miski paigast nihkunud kamina  tarvete seas. Labidas , tangid , tulekoerad , tuhatõke  on puhtad; tulesirm  ei ole paigast nihutatud ja puukast  on hästi varustatud halgudega .","t06-c1-11-1":"11. — Siiski peab ta tolmust puhastama pendelkella , kandelaabrid  ja taskuasjade alused , lõpuks pühkima peeglit .","t06-c1-12-1":"12. — Mis puutub väikelapse (babo ) hälli , siis see on juba valmis.","t06-tit-3":"Salong.","t06-c2-01-1":"1. — Nüüd on siin salong. See on väga ilus tuba. Kamin, mis asub paremas nurgas, on ehitud õrna kujukesega , kahe ilusa vaasiga  ja drapeeritud sametist lambrekiiniga  .","t06-c2-02-1":"2. — Et takistada kolde sädemetel vaipa põletamast, on kolde ette pandud vasest sädemekaitse .","t06-c2-03-1":"3. — Lähedal on avatud elegantne daami kirjutuslaud . Selle taga kirjutab perenaine  oma kirju.","t06-c2-04-1":"4. — Aken on ehitud aknakardinatega , mille sidemed  on kinnitatud nagide  külge, ja riidest suurte kardinatega, mis on ülalt drapeeritud .","t06-c2-05-1":"5. — Akna süvendis on potihoidjas  roheline taim , uhke palm, mille lehed ulatuvad peaaegu petrooleumilambini .","t06-c2-06-1":"6. — Lambi lambivarju  on seadnud Maria, võluv neiu , kes on klaveri  juures. Väga sirgelt pingil  istudes õpib ta muusikapala. Ta on väga osav ja hoolikas, mida tõendab tema noodikapp , mis on täiuslikus korras.","t06-tit-4":"Üleannetu poiss.","t06-c2-07-1":"7. — Tema vend Paul otsib raamatut  raamatukapist . Ta on noormees , rahutu ja talumatu. Kapi külge klammerdudes, et ulatuda raamatuni, mis on liiga kõrgel, riskib ta maha ajada büsti , mis on ülal.","t06-c2-08-1":"8. — Ta kasutab selle rumaluse tegemiseks ära, et tema ema on ametis vestlemisega sõbratariga, daamiga , kes tuli mõneks päevaks tema koju. Ema istub diivanil  tugitooli  kõrval, ja tema sõbratar on istmel , millest me näeme ainult seljatuge .","t06-c2-09-1":"9. — Suur raam , mis ripub seinal, sisaldab ühe sugulase portreed . Lauale pandud albumisse  on kogutud ülejäänud pereliikmete fotod . Lapsed on seda äsja lehitsenud, sest toolid  on veel laua ümber koos.","t06-c2-10-1":"10. — Portselanist hiina vaas , mis on paberinoa  kõrval, kingiti Mariale tema nimepäevaks, ja sirmi , mis kaunistab toa nurka, tõi Hiinast tema onu.","t06-c2-11-1":"11. — Rõõmustatud imeilusatest maalidest , mis on seina  külge riputatud, valgustatud laelühtrist , mille elektripirnid  õhtuti rõõmsalt säravad, näib see salong väga meeldiv. Pehme vaip , mis on parketile laotatud, ja nii mugav elektrikell  teevad selle mugavuse täielikuks.","t06-tit-5":"Söögituba.","t06-c3-01-1":"1. — Õhtusöögikell on helisenud. Kogu perekond, välja arvatud Maria, on laua ümber kogunenud. Söögituba on meeldivalt soojendatud suurepärase fajansist ahjuga , millel on peenike toru .","t06-c3-02-1":"2. — Selles toas ei ole palju mööblit. Piki seina ripub pingi  kohal ilustuseks purskkaevuke . Väga lähedal on puhvetkapp , millele pannakse külmad road, magustoidutaldrikud ja mitmesugused lauatarbed, mida kohe ei vajata.","t06-c3-03-1":"3. — Nii näeme me ülemisel riiulil praetud kanapoega , kala  ja kaussi  puuviljadega . All on siin juust , leib , maitseainealus , mis sisaldab kõike, mida on vaja salati maitsestamiseks: õli, äädikat, soola  ja pipart . Lõpuks on alumisel riiulil kook  sinepitoosi  kõrval.","t06-c3-04-1":"4. — Söögitoa kell, mida nimetatakse seinakellaks , on väga erilise kujuga. See on paigutatud puitraami, mis sisaldab lisaks baromeetrit  ja termomeetrit .","t06-tit-6":"Õhtusöögi serveerimine.","t06-c3-05-1":"5. — Kõigile toa seintele on paigaldatud vahatatud tammest puitpaneelid . Riidest ukseeesriie  sulgeb küllalt hästi ukse, mis viib verandale. Sinna läheb perekond pärast õhtusööki kohvi jooma. Juba on tassid  ja alustassid  valmis nõudekapil .","t06-c3-06-1":"6. — Laua kohale on lae külge kinnitatud rippvalgusti , mille väga hele lamp valgustab õhtuti kogu söögituba.","t06-c3-07-1":"7. — Nüüd uurigem söögilauda  ennast. Kui perekond sisse astus, olid lauanõud valmis. Laudlinale  oli iga lauasolija kohale pandud taldrik , salvrätik , lusikas , kahvel , nuga  ja klaas . Olid ka pudelid  veini jaoks ja karahvin  vee jaoks.","t06-c3-08-1":"8. — Teener  tõi kõigepealt supiterriini , milles veel auras natuke suppi. Nüüd serveerib ta esimest rooga , liharooga. Siis pakub ta neid, mida me juba nimetasime, ja lõpuks, pärast magustoiduroogi, kasutab ta ära, et tema peremehed on verandale läinud, et lauanõud ära koristada ja söögituba uuesti korda seada.","t06-c3-08-2":"Märkus. — Toitumist puudutavad üldkasutatavad sõnad on siin antud väga kokkuvõtlikult. Nimekirja täiendatakse kahel tabelil «Hotell» (nr.~13) ja «Turg» (nr.~15).","t06-tit-7":"Köök.","t06-c4-01-1":"1. — Köögis, mida me hakkame vaatama läbi poolavatud ukse, näeme me maalilist korratust. Kolde  ees, milles praksub tuli , on seatud vardapööraja . Ilus praad  on vardasse aetud  ja küpseb.","t06-c4-02-1":"2. — Lõõts  ja söelabidas , mida äsja kasutati, on jäänud põrandale nagu ka halud .","t06-c4-03-1":"3. — Kamina pealne on korras; latern , tikutoos , milles on tikud , küünlajalg  ja küünlahoidja  küünlaga  on oma kohal. Kuid suur söeämber , täis kivisütt , mille kokk  äsja keldris täitis, on jäänud keset kööki.","t06-c4-04-1":"4. — Tõesti, vaene naine peab kiirustama, et lõunasöök oleks õigeks ajaks valmis. Nüüd on ta pliidi  juures ja segab kastet , mida ei tohi liialt kõrbeda lasta.","t06-c4-05-1":"5. — Ahjus  küpseb kook, mille ta valmistas laste oodeks. Pliidi kohal ripuvad kulp  ja vahukulp .","t06-tit-8":"Nõud.","t06-c4-06-1":"6. — Keedunõud , mis on toa tagaosas üles riputatud, on väga puhtad. Ilusad vasest kastrulid , piimapott , sõel  ja riiv  on hoolikalt puhastatud.","t06-c4-07-1":"7. — Soolatoos  on pandud nõudekapile teekannu  ja õlipudeli  kõrvale. Sahtel  sisaldab arvatavasti söögiriistu ja köögikahvleid.","t06-c4-08-1":"8. — Luud  ja sulgtolmulapp  on nurgas. Kokk kasutas äsja puuplokki , ta jättis selle akna juurde.","t06-c4-09-1":"9. — Käterätik  ripub seinal, lehtri  kõrval. Köögi selles osas on ära pandud rest , hakknuga  ja lõikelaud . Siis, hakknoa kohal, riiulil , on potid , keedupott  oma kaanega  ja katel . Pann  ripub lähedal.","t06-c4-10-1":"10. — Ainult vasest kraan  heidab selles nurgas sära. Valamu , millele on pandud paks suur kann , on arvatavasti väga mugav oma väikese kapiga, milles hoitakse äädikavaati  koos oma kraaniga , jäätmekasti  ja musti nõusid .","t06-tit-9":"Muud kööki pandud esemed.","t06-c4-11-1":"11. — Tõrs , milles pestakse juurvilju , ja malmist katel , mis on pandud plaatpõrandale , on arvatavasti samuti oma koha selles kapis.","t06-c4-12-1":"12. — Kokal ei ole kindlasti puudust ahjudest, sest vaat et siin on lisaks, laua nurgal, gaasipliit , millel soojeneb vesi väikeses kastrulis. Aur , mis sellest väljub, näitab meile, et see arvatavasti keeb. Tõenäoliselt kasutatakse seda vett kohvi jaoks, sest vaat et laua teises otsas on kohvikann  ja kohviveski .","t06-c4-13-1":"13. — Pliit on ühendatud gaasipõletiga  pika kummivoolikuga .","t06-c4-14-1":"14. — Päevatööline , kes tuleb kokka aitama, valmistab ette juurvilju õhtusöögiks. Kui need on puhastatud ja pestud, paneb ta need vaagnasse , oodates tundi, mil neid keeta.","t06-tit-10":"Vannituba. (Suplustuba.)","t06-c5-01-1":"1. — Meil on jäänud teha ainult üks tagasihoidmatus, et tundma õppida korteri peamised toad: näha vannitoa sisseseadet. See ei nõua pikka aega, sest see ei ole suur, ja me saame kiiresti teada, et vannil  on hea veesoojendaja , et seebialus  on suplejale käeulatuses ja et rätikuhoidja  laseb kindlasti kergesti kuivada käterätikutel .","t06-c5-02-1":"2. — Selle toa seinad on kaetud kahhelplaatidega , mis võimaldasid paigaldada duši , kartmata, et vesi, mis selle kasutamisel tagasi pritsib, müüre kahjustab. Tsingist jalavann , mis on jalasuplusteks, teeb sisustuse täielikuks. ","t07-apar-1":"TEINE SEERIA TABEL Nr. 7","t07-tit-1":"Esimene stseen.","t07-tit-2":"Küla talvel.","t07-c1-01-1":"1. — Uusaastavaheajal saatsin ma oma isa Uuslinna, väikesesse külla, kus tal oli vaja ajada mõned kaubaasjad.","t07-c1-02-1":"2. — Me kasutasime postitõlda , mis käib linna ja selle aleviku vahet; kuid kuna oli väga külm, ei olnud see sõit vähe mugavas sõidukis eriti meeldiv.","t07-c1-03-1":"3. — Seepärast tundsime me tõelist rõõmu, kui nägime kutsarit oma vankrit platsil peatamas, Valge Karu võõrastemaja  ees. Võõrastemaja peremees  ootas meid oma maja lävel, rahulikult oma piipu suitsetades.","t07-c1-03-2":"Ta kutsus meid sisse ja ma ei lasknud end paluda, et end sisse seada raagude tule ees, mis koldes praksus. Siis naersin ma väga terava põhjatuule üle, mis pani vana sildi  kriuksuma ja kandis mustades keeristes ära suitsu , mis korstnast väljus.","t07-c1-04-1":"4. — Oli lõunasöögi aeg. Kauem ootamata sõime me hästi lihtsa, kuid maitsva söögi, mida meile pakuti .","t07-tit-3":"Mõned külaskäigud.","t07-c1-05-1":"5. — Pärast lõunasööki saatsin ma oma isa, kes on kindlustusagent, tema klientide juurde. Kõigepealt külastasime me seppa , kes elab võõrastemaja lähedal. Ta oli ametis hobuse rautamisega. Ma imetlesin tema abilise tugevust, kes hoidis kindlalt oma nahkpõlle peal hobuse kabja, sellal kui sepp kinnitas raua  tugevate haamrilöökidega.","t07-c1-06-1":"6. — Siis läksime me küla kingsepa , vana Jaakobi juurde. Kuigi tal on sildiks väga ilus saabas, leppis ta sellega, et pani uued tallad vanale paarile auklikele kingadele.","t07-c1-06-2":"Vanamees ütles meile naerdes: «Linnas olin ma «kingavalmistaja» ja mul ei olnud kliente. Siin olen ma «kingaparandaja» ja tööd on palju.»","t07-c1-07-1":"7. — Ta rääkis meile oma naabrist habemeajajast , kelle klientuur ei ole rahul. Tema habemenoad on alati täkilised ja tema käärid ei lõika kunagi hästi. Kuid kuna ta on küla ainus habemeajaja, ollakse muidugi sunnitud laskma tal end ajada ja juukseid lõigata. Pealegi on ta ihne ja ebasõbralik mees.","t07-c1-08-1":"8. — Õnneks ei sarnane teised naabrid temaga. Näiteks vankrisepp  on heasüdamlik mees, töökas ja abivalmis. On rõõm lasta tal vankrit parandada. Tema töö on alati õigeks ajaks valmis.","t07-c1-09-1":"9. — Vana Jaakob ei kurtnud ka sadulsepa  üle, keda ta mõnikord aitab rakmeid õmmelda, kui tööga on kiire.","t07-c1-09-2":"Mu isa küsis temalt tema perekonna kohta: «Kõigil läheb hästi. Mu lapselaps on koolis . Tema õpetajanna  on temaga väga rahul, ta on hea õpilane . Ta ei sarnane mu üleannetu poja moodi; see mõtleb ainult mängimisele. Õpetaja  ei suuda tal midagi selgeks teha.»","t07-tit-4":"Külajutud.","t07-c1-10-1":"10. — Vanamees jutustas meile siis küla uudised. Hakatakse ehitama uut kooli, sest see, mis on vallamajas, on liiga väikeseks jäänud. Pealegi on see lihtne, sest piisab osta osa möldri aiast. See tuleb vaesele mehele väga kasuks. Külma pärast ei suuda veski  veskikivid enam nisu jahvatada, sest ratta  on kinni pannud jää , mis kattis oja .","t07-c1-11-1":"11. — «Ehitistest rääkides, kas te nägite meie uut kirikut ? See on väga maaliline oma lumemantli all. Vareseid , kes ei tunne enam ära oma vana kellatorni, istuvad kurvalt surnuaia  suure puu otsas.»","t07-c1-12-1":"12. — See mõte surnuaiast tuletas kingsepale meelde inimesed, keda mu isa oli tundnud ja kes eelmisel aastal surid. «Kui palju haudu , mu hea härra, on teiste juurde lisandunud küpressi  all! Surm niitis meie vana notari. Kõik külaelanikud viibisid tema matusel.»","t07-c1-13-1":"13. — «Vaat et tema järeltulija uisutab ojal. Ta tuli just laskma mul parandada oma uisu  rihma, mis oli katki.»","t07-c1-14-1":"14. — «Vaat et ka oja kaldal on uus külavaht . Ta on endine sandarm, kes hirmutab küla üleannetuid poisse. Nad põgenevad kohe, kui nad näevad tema sääriseid  ja tema mundrimütsi .»","t07-c1-15-1":"15. — «Ah! vaat et vana Joosep veab koormat küttepuid  pagari jaoks. — See on tõsi, ütles mu isa, ma tunnen ära tema muulade  rakendi. Mul on tõesti vaja temaga rääkida, ma kasutan juhust ära. Nägemiseni, isa Jaakob.»","t07-c1-16-1":"16. — Just kui me välja tulime, jätsid küla poisid kooli ja tormasid joostes liumäele , riskides kukkumisel  maha kukkuda ja jäset murda. Üks neist võttis vankrisepa juurest oma kelgu , pani sellele istuma ühe oma kaaslastest ja läks joostes minema.","t07-c1-17-1":"17. — Teised tormasid lumehange  silla  juures ja hakkasid pommitama lumememme , kelle nad olid eelmisel päeval püstitanud ja kellele nad olid pannud kübara, piibu ja üle õla riputatud koolikoti.","t07-c1-18-1":"18. — Nad ei hooli külmetavast tuulest ega pakasest. Enamikul ei ole isegi salli , ja et pärast lumepallide  lahingut end soojendada, piisab neile peotäiest väga kuumadest kastanitest , mis on ostetud vanalt müüjannalt Jaagupilt, kes väriseb külmast oma liiga õhukese räbala rätiku  all.","t07-tit-5":"Teine stseen.","t07-tit-6":"Talumaja kevadel.","t07-c2-01-1":"1. — Vaatamata kõigile talve rõõmudele tervitame me sügava rõõmuga kevade tagasitulekut.","t07-c2-01-2":"Kui rõõmustava pildi pakub talu õu õhtul maikuus!","t07-c2-02-1":"2. — Silmapiiril laskub päike  aeglaselt, uputades maastiku  oma purpursetesse kiirtesse . Usin kündja  kiirustab oma põldu  kündma.","t07-c2-02-2":"Oma adraga , mis on rakendatud tugeva hobuse  ette, veab ta vao , millesse külvaja  viskab täie käega seemne, mis annab kuldsed viljapead.","t07-c2-03-1":"3. — Niitjad , varustatud oma vikatitega, on niitnud heinamaa rohu, heinalised on heina  kuivatanud, keerates seda hangudega  ja rehadega, ja vaat et nad tulevadki tagasi.","t07-c2-03-2":"Ühed kõnnivad härgade veetava raske vankri ees; nad kannavad oma tööriista õlal. Teised, laisemad, on end mugavalt seadnud lõhnavale heinale.","t07-c2-04-1":"4. — Möödudes tervitavad nad sõbralikult aednikku , kes on ametis viljapuuaias  viljapuude lõikamise ja pirnipuude  pookimisega. Ploomipuud  hakkavad õitsema, ja hästi sõnnikustatud juurviljaaias  on juurviljad, kapsad ja salatid juba heas seisus.","t07-c2-04-2":"Väiksel müüril laotab ilus paabulind  oma saba, et lasta imetleda selle imeilusaid sulgi.","t07-tit-7":"Talu õu.","t07-c2-05-1":"5. — Talli  uksed on avatud ja näha on sõim ning allapanu , mis kuulub märale , kelle tallipoiss  on äsja lahti rakendanud. Varss , nii naljakas oma pikkade jalgadega, järgneb hüpeldes oma emale.","t07-c2-06-1":"6. — Kaevu  juures lähevad lehmad  jooma puust künasse , mis on neile jooginõuks. Vasikas  kasutab juhust imemiseks, ja pull , kes tunneb heina head lõhna, ammub rõõmsalt ja tõstab uhkelt pead oma võimsate sarvedega .","t07-c2-07-1":"7. — Kõik töötavad. Teenijatüdruk  hoiab käes kaevu köit . Ta ammutab vett ämbriga , et karja joota. Küüni  juures riisub mees õlgi, ja elumaja  ukse ees ketrab vana ketraja  oma voki ja oma kedervarrega lina või kanepit nagu vanasti.","t07-tit-8":"Talunik.","t07-c2-08-1":"8. — Talunik  juhib kõiki neid töid ja annab juhiseid oma sulastele. Ta soovitab katuse alla panna äke  ja kirka , mis unustati kuudi  juurde, kus elab koer .","t07-c2-09-1":"9. — Tema hüüded hirmutavad tuvi , kes lendab kõigest jõust tuvipuuri , ja kanad , kes kiirustavad tagasi kanalasse .","t07-c2-10-1":"10. — Lammaslauda  ees on vana karjus , kes toob tagasi oma lambakarja . Hoides oma karjasekeppi , mis tal kunagi ei puudu, nagu ka oma pleekinud kuube , viib ta lauta oinad , utid , talled , kitsed  ja kitsetalled . Tema truu koer  Argus tuleb viimasena ja kiirustab oma haukumisega mahajääjaid.","t07-c2-11-1":"11. — Kogu see lärm ja liikumine ei häiri hea lüpsilehma  rahu, kes kõlistab oma kella , sellal kui teda lüpstakse lauda  ukse ees.","t07-c2-12-1":"12. Ta näib mõistvat, et ta peab andma oma piima, et taluperenaine  saaks valmistada võid võimasinas  või suurepäraseid juuste , mis tilguvad tõrre  peale pandud laualt.","t07-c2-13-1":"13. — Kogu piimakambrit  hoiab väga puhtana talusulane , kes on äsja pesnud piimanõud  suures ämbris, mida ta käes kannab.","t07-tit-9":"Kodulinnud.","t07-c2-14-1":"14. — Oma paksude puukingadega kõnnib ta pisut kohmakalt ja ajab nii põgenema kalkuni , pardid , isapardid  ja haned , kes avavad laialt oma noka  ja rahutult kisavad.","t07-c2-14-2":"Kukk , võitlushimulisem, ajab püsti oma punase hari , raputab oma saba  sulgi ja laseb kuulda kõlava «kikerikii».","t07-c2-15-1":"15. — Kanaema  otsib sõnnikul  koos oma tibudega . Põrsas  põgeneb oma ema, tohutu emise  juurde, keda me näeme sealauda kõrval.","t07-c2-16-1":"16. — Oma sulgudes söövad küülikud  ahnelt õrna rohtu , mida neile toob taluniku tütar. Jaanika armastab väga oma küülikuid ja tuleb iga päev, olles kanalast värsked munad  toonud, oma väikesi sõpru vaatama. ","t08-apar-1":"TABEL Nr. 8 Esimene stseen. Lõikus . — Maastiku ilmed.","t08-c1-01-1":"1. — Suvega on maastiku ilme jälle muutunud. Vaole usaldatud seeme on idanenud; roheline taimeke on mullast välja tulnud ja kasvatanud pea. Tera on moodustunud, siis on see valminud, ja nüüdsest on vaja ainult lõigata.","t08-c1-02-1":"2. — Põllulilled on avanenud. Rukkililled , moonid  ja sõrmkübarad  segavad nisupõldude ühetaolisse tooni oma värskete õiekroonide rõõmsat vastandust.","t08-c1-03-1":"3. — Viljapuud on end lehtedega ehtinud; vili on valminud. Väike kirsipuu  on täis ilusaid kirsse , mida lapsed suure rõõmuga korjavad ja söövad.","t08-c1-04-1":"4. — Nüüdsest võib kari veeta terve päeva vabas õhus.","t08-c1-04-2":"Talled  on suureks kasvanud ja neist on saanud ilusad utid  ja ilusad oinad  tiheda villaga. Nad karjatavad rahulikult karjamaa  rohtu, mis on kirju härjasilmadest.","t08-c1-04-3":"Varsti hakatakse neid loomi pügama, et saada nende villa, millest tehakse meie riiete kalevit.","t08-tit-2":"Karjus.","t08-c1-05-1":"5. — Karjus  ei näi neid eriti tähele panevat. Ta hoolib ainult äikesest, mis silmapiiril möödub, ja lambavaht , kes viib põlvpudeli  oma huultele, näib veelgi muretum.","t08-c1-06-1":"6. — Kuumus on rõhuv; sest ka koer  tuleb janu kustutama; ta lakub oja  värsket vett ja hirmutab vaest konna , kes oli kaldarohtu peitunud. See hüppab selgesse vette, kus õitsevad vesiroosid .","t08-c1-07-1":"7. — Västrik  suples allika  juures, mis pritsib kahe kalju vahelt, ja peitub okkaliste põõsaste  ja viirpuupõõsaste  alla.","t08-tit-3":"Lõikus.","t08-c1-08-1":"8. — Maalastele on nisulõikus väga lõbus aeg. Nad kukerpallitavad  rõõmsalt õlekuhjadel , nad aitavad lõikajaid  ja sellal kui need niidavad nisupõldu  oma vikatitega , mis on hästi luisuga  teritatud, korjavad nemad nisu ja seovad selle vihkudeks  või kimpudeks .","t08-c1-09-1":"9. — Mõnikord lubatakse suurematel neist sirbiga  lõigata kuldseid kõrsi , mis kannavad raskeid teradest täis viljapäid ; ja väiksemad, valvates karja , mis karjatab karjamaal  suure pärna  varjus, püüavad oma võrguga  ilusaid liblikaid.","t08-c1-09-2":"Mõned ronivad isegi vankrile , et seada vihke, mida neile ulatatakse hanguga .","t08-c1-10-1":"10. — Kogu tasandikul , kus lendlevad lõokesed , valitseb elevus. Kõik on ametis lõikusega. Kuid sellal kui vaesed jätkavad vanade riistade kasutamist, vikatite, sirpide ja kootide , lasevad rikkad maaomanikud oma nisu või oma rukki  niita niidumasinaga . Siis, ilma et oleks vaja vihke küüni viia, tehakse suured vihukuhjad .","t08-c1-11-1":"11. — Siis tuuakse kohale rehepeksumasin , mida lokomobiil  paneb liikuma ülekanderihmaga , ja nii eraldatakse tera õlgedest, ilma et lahkutaks põllult, kuhu see külvati.","t08-tit-4":"Torm.","t08-c1-12-1":"12. — Sageli tulevad lõikuse ajal tormid . Kõigepealt kuuldakse kaugelt kõue mürinat; läänetorm  hakkab puhuma ja painutab lõõtsudes metsa  kõige jämedamaid puid. Mustad pilverünkad  tungivad taevasse; neid läbistavad välgu  pimestavad siksakid. Vihm ja mõnikord rahe hakkavad sadama, litsudes maha lõikuseks valmis vilja.","t08-c1-13-1":"13. — Sageli süütab välk mõne ehitise. Nii põletati eelmisel aastal tuhaks tuuliku  katus ja purustati kaks tema tiiba .","t08-c1-14-1":"14. — Mõne tunni pärast sünnib rahu uuesti. Särav vikerkaar  ilmub silmapiirile ja loodus võtab tagasi oma elu, mis oli mõneks hetkeks katkenud. Maainimesed, kes olid varjunud onnidesse , hakkavad uuesti tööle ja püüavad julgelt parandada kahju, mida nad äsja said.","t08-tit-5":"Teine stseen.","t08-tit-6":"Jaht. — Viinamarjakorje. — Kalapüük.","t08-c2-01-1":"1. — Augusti lõpu või septembri keskpaiga paiku, olenevalt piirkonnast, algab jahihooaeg. Vaevalt on esimesed päikesekiired pannud sisalikud  oma urgudest välja tulema, kui kütt  asub teele oma koertega .","t08-c2-02-1":"2. — Ta on selga pannud oma tugeva paksust kalevist jahiülikonna , jalga nahksed säärised, millega tal õnnestub käia niiskes rohus, kuhu peituvad kärnkonnad ; ta on võtnud oma püssi  ja oma jahikoti , ja vaat et ta läheb.","t08-c2-03-1":"3. — Tagaajamise hoog viib ta keset viinamäge, kus viinamarjakorje on väga elav. Viinamäekasvataja lapsed, kes tavaliselt valvavad teel kitsi, lasevad neil täna juhuslikult karjatada, ja olles posti külge sidunud vana siku , kes ei jätaks kasutamata oma vabadust põgenemiseks, annavad nad endale osa lõbust. Üks haarab viinamarjakobara korjekorvist  ja lõbustab end, lastes mahla  voolata peekrisse , et teha virret (kääritamata veini). Teine paneb pähe lehepärja , mille ta äsja punus. Nende lähedal tulevad häbematud varblased  isegi pressi ette viinamarju röövima.","t08-c2-04-1":"4. — Sellal kui lapsed lõbutsevad, töötavad mehed. Korjajad  viivad viinamarjad keldrisse seljakorvidega ; tündrisepp  parandab vaate , kontrollib, kas lauad  ja põhjad  on korras, ja asendab katkised vitsad . Ta on ka teinud tõrred , millesse valatakse viinamarjad , et neid kääritada.","t08-c2-05-1":"5. — Kui kääritamine on lõppenud, lastakse vein välja ja jäägid pannakse pressile , ja järk-järgult kruviga  pigistades pressitakse välja mahl, mis voolab vanni , ja nii saadakse veel veini .","t08-tit-8":"Õlu ja siider.","t08-c2-06-1":"6. — Keldri  müüril ronib humala  väät. Siin on see ainult ilutaim, kuid mõnes maas, kus viinapuu on väga haruldane, kasvatatakse humalat õlle tegemiseks.","t08-c2-07-1":"7. — Väike õunapuu  on koormatud õuntega, mis annavad, kui nad on valminud, suurepärast siidrit. Oma puuris  vaatavad kanaarilind  ja ohakalind  kadedate silmadega varblasi, kes vabalt hullavad.","t08-c2-08-1":"8. — Silmapiirini, küngaste nõlval, on ritta seatud viinapuu-teibad , mis toetavad imeilusaid viinapuu-tüvesid , ehitud raskete kobaratega.","t08-c2-08-2":"Terve aasta on viinamäekasvataja  töötanud, et oma viinamäge  hooldada, ja nüüd tasutakse talle vaeva eest ilusa saagiga. Korjajannad  täidavad tõrred, mis on pandud muulade  veetavale vankrile, ja kõik on rõõmsad.","t08-tit-9":"Kalapüük.","t08-c2-09-1":"9. — Samamoodi on õngitsejatega , kes tulid hommikust peale end vee äärde seadma oma õngeritvadega .","t08-c2-09-2":"Kala  haarab õngekonksu kohe, kui nad kastavad oma nööri  vette, ja vaevalt on neil aega sööta uuendada, kui uus ohver nööri otsas siputab.","t08-c2-09-3":"Siiski püüab võrgupüüdja , kes viskab oma paadist  heitevõrgu keset jõge , rohkem kalu.","t08-c2-10-1":"10. — Sügis on heade jalutuskäikude aeg: jalgsi, ratsa , jalgrattaga , autoga . Teed  on puhtad ja kasutatakse ära viimaseid ilusaid päevi, sest vaat et juba kogunevad pääsukesed  katustele, et lennata kõigest jõust soojemate maade poole. Vana pähklipuu  lehestik läheb kollaseks, pähklid kukuvad ja kõrged puud, mis on rühmitatud nagu kimp  kõrgendikul , jäävad varsti lehtedeta.","t08-c2-11-1":"11. — Päike  tõuseb hiljem, päevad lühenevad, üsna torkav külmake hakkab tunda andma hommikul, ja vaat et juba lahkuvad metskurvitsate  parved meie vähe külalislahketest maadest. ","t09-apar-1":"TABEL Nr. 9","t09-tit-1":"Esimene stseen.","t09-tit-2":"Mägi. — Kuurortlinn.","t09-c1-01-1":"1. — Kaheksa päeva olen ma Pratzis. Ma ei suuda väljendada kogu imetlust, mida ma tundsin, kui ma olin Püreneede imepärase mäeaheliku  ees, mille hari  paistab sinises taevas nagu hiiglaslik pärjand.","t09-c1-02-1":"2. — Ma ei kujutanud ette, et Püreneede tipud  ulatuvad nii suure kõrguseni, ja ma jäin jahmatusse imeilusate liustike  ja lumiste mäetippude  ees, millelt veerevad nii hirmuäratavad laviinid.","t09-tit-3":"Mäemaastik.","t09-c1-03-1":"3. — Juba oma saabumisele järgnenud päeval läksin ma vana kustunud vulkaani  juurde, mis on Pratzi lähedal. Kraatri paljastel ja lagedatel äärtel on veel hästi näha jäljed mäeküljel  mitu sajandit tagasi voolanud laava teekonnast. Mul õnnestus ühelt nõlvalt leida mõned tükid sellest laavast.","t09-c1-04-1":"4. — Pratz asub piiril, ja kindlus , mis kaitseb Prantsusmaad Hispaaniast eraldavat kuru , meenutab täiesti neid vanu Reini kalda losse, mis näivad oma kalju otsast saaki varitsevat.","t09-c1-05-1":"5. — Tohutu kotkas , kellel on pesa mitte kaugel kindlusest , köidab sageli mu tähelepanu. See röövlind, kelle nokk on tugev, toob sageli oma poegadele talle või kitsetalle, keda ta hoiab oma küüntega. Nii suur on tema tiibade ulatus, et ta suudab kaua liuelda oma raske koormaga.","t09-tit-4":"Matkaja.","t09-c1-06-1":"6. — Seal on kõige meeldivam jalutuskäik retk «Cau» koski  juurde. Veelangus kukub keeristes ja kaob siis ilusa ojana kuusikusse , mis asub linnast läänes. Me tõusime läbi selle kuusiku meteoroloogiajaamani  ja vaateplatvormi otsast nägime kogu piirkonna panoraami. Maastik on imepärane, ja loodus näib maale pillavat kõiki aardeid, mis tal on.","t09-c1-07-1":"7. — Alla minekuks kasutasime me köisraudteed  ja peatusime väikeses jaamas vana feodaallossi varemete  juures, kus kunagi elasid Pratzi isandad.","t09-c1-08-1":"8. — Vaene loss! Mida ta küll mõtleb, nähes all kenat kuurortlinna , mis on nüüd moodne termaalkuurort?","t09-c1-08-2":"Kliima on nii meeldiv, mineraalvesi nii mõjus, et sanatooriumis  kasutatav ravi on tõeline lõbu.","t09-tit-5":"Meeldiv termaallinn.","t09-c1-09-1":"9. — Pealegi on tehtud kõik, et viibimine meeldivaks teha. Suur viadukt  ehitati raudtee võimaldamiseks; termaalasutuse park , kus antakse kontserte, on võluvalt seatud. Mitu graatsilist «villat»  ehitati kasiino  ümber, ja väga hästi hooldatud maantee  hõlbustab suuresti läbikäimist.","t09-c1-10-1":"10. — Lihtne nõlvak  eraldab teed  päris orust , mille põhjas on graatsiline väike järveke , mis toidab selget oja .","t09-c1-11-1":"11. — Oru teisel pool käib rauakaevanduse  töö. Mitu korda käisin ma vaatamas kaevureid, kes laskuvad šahti, ja ma isegi sisenesin käiku, kus nad veedavad oma päeva, kaevandades maaki, mis sisaldab metalli.","t09-c1-12-1":"12. — Kaevanduse lähedale ehitati tähtis sulatustehas, et kohe ära kasutada sealt saadavat rikkust. Kõrgahi , mida soojendab siin rohkesti leiduv kivisüsi, võimaldab kiiresti ja odavalt saada malmi.","t09-c1-13-1":"13. — Mitte kaugel kaevandusest kaevatakse kivimurdu . Ei graniiti, ei porfüüri, ei isegi liivakivi ei raiu vana kivitööline oma kirkaga, vaid lihtsat tahutud kivi majade ehitamiseks.","t09-c1-14-1":"14. — Üks selle maa ilusamaid ehteid on kuused . Kõikjal kuristiku  põhjas, mägijõe , sügaviku  või järsaku kaldal annavad nende peened okkad rohelise varjundi.","t09-tit-6":"Jalgsi käimine.","t09-c1-15-1":"15. — Ma kasutan oma vaheaega pikkadeks jalutuskäikudeks. Teed , mis looklevad mäel, võimaldavad läbida, distantsile mõtlemata, mitu kilomeetrit ja sageli mitu kümmet kilomeetrit.","t09-c1-15-2":"Piirikivid  ja viidapostid  tähistavad teid, millel kohtab sageli noort mägilast  kandekotiga  küljel, kes kannab marmotit , või mõnda mustlast , kelle karusnahkne kuub  on kummalises vastuolus vana rebenenud kapuutsiga . Ta talutab ketiga taltsutatud karu .","t09-tit-7":"Mägedele ronimine.","t09-c1-16-1":"16. — Peaaegu iga päev käin ma teejuhiga  ronimas, ja ma olen väga uhke, kui ma, seljakott  seljas ja «alpikepp» käes, nagu tõeline turist , ründan kaljusid .","t09-c1-17-1":"17. — Mäe otsast paistavad tasandiku elanikud mitte suuremad kui sipelgad; lambakari , mis karjatab karjamaal , näib laste mänguasjana. Mänd  või ka puumajake  paistab vaevalt täpina rohelusel.","t09-c1-18-1":"18. — Nende retkede ajal kohtame me sageli rajal  mägikitsekütti , kes kannab õlal looma, kelle ta äsja tappis.","t09-c1-19-1":"19. — Ma panin oma herbaariumi väga tähelepanuväärse sõnajala  oksa ja ilusa roosa kanarbiku  oksakese, mille ma korjasin väikese koopa  suudmes oma viimasel jalutuskäigul.","t09-tit-8":"Teine stseen.","t09-tit-9":"Mets. — Jaht.","t09-c2-01-1":"1. — Eile veetsin ma metsas imelise päeva. Usinus, mis valitseb loomade ja putukate  seas, kes seda asustavad, huvitas mind väga.","t09-c2-01-2":"Ämblik , kes koob oma võrku  kahe oksa vahele, et püüda mööduvat kärbest , tigu , kes vaevaliselt kannab oma koda, põdrapõrnikas, kes oma saaki uurib, usin sipelgas, kes on väga innukas sipelgapesa  juures, kõik need väikesed käisid, tulid, töötasid erakordse usinusega.","t09-c2-02-1":"2. — Madu , keda ma esimesel pilgul pidasin rästikuks, kuid kes ei olnud midagi muud kui lihtne nastik, oli peitunud puutüve alla ja pistis aeg-ajalt välja oma peenikest peakest, mis näis alati hammustamiseks valmis. Minu ees roomas raskelt jäme nälkjas , olles ära söönud ühe maitsvatest maasikatest , mida seal rohkesti kasvab.","t09-c2-03-1":"3. — Maapind oli vaibaks kaetud metsalilledega: nurmenukud , igihaljad  ja palju muid taimi, mida ma ei tundnud, õitsesid rohutuustide  vahel.","t09-c2-04-1":"4. — Selles piirkonnas on trühvel peaaegu sama tavaline kui seen , ja metsavahile kuuluv põrsas  uuris maiuslikult, kas tal õnnestub mõnda neist leida.","t09-tit-10":"Salaküttimine.","t09-c2-05-1":"5. — Ma viibisin stseeni lõpus, mis mind väga lõbustas. Oma lühijalgse koera  haistmise abil oli metsavaht  äsja üllatanud salaküti  hetkel, mil see valmistus ära viima ulukit , mille ta oli tapnud. Eelistades oma saaki maha jätta kui end vahistada lasta, oli salakütt põgenenud, ja jänes , emahirv , metskits  ja metssiga  lamasid rohul, rõõmustades metsavahti.","t09-c2-06-1":"6. — Metsa puude mitmekesisus on hämmastav. Pöögid  ja kased , männid, mis annavad vaiku , tammed  ja veel palju teisi segavad oma oksi.","t09-c2-06-2":"Luuderohi , mis klammerdub kõrgete puude tüve külge, annab metsale  sädeleva rohelise, mis ühineb meeldivalt sambla  heledama ja kahvatuma rohelise tooniga, milles roheline rähn  putukaid otsib.","t09-tit-11":"Metsamaastik.","t09-c2-07-1":"7. — Vanad tammed võlusid mind. Nende jämedad väändunud juured , poolenisti mullast välja tulnud, annavad neile uhke jõu ja tugevuse ilme, ja ma küsin endalt, kuidas võib omanik  otsustada lasta need maha võtta ja anda need saele , mis kuulub raiujale . Vaesed tüved , oma koorest  paljaks tehtud või kirvega  lõhestatud, mida hoiab päeviline , teevad mulle kurvaks.","t09-c2-08-1":"8. — Lähedal on vana söepõletaja  valmistanud oma labidaga söekuhja , ja vanaeit tõi kubu  kuivanud puitu mahavõetud puude okstest.","t09-tit-12":"Jaht.","t09-c2-09-1":"9. — Ma tahtsin minna mõneks hetkeks puhkama metsavahi majja , kuid kui ma jõudsin järvekese  juurde, millel ujub ilus luik , märkasin ma, et hiljutine üleujutus  oli tee tõeliseks sooks muutnud. Ma pidin ümber pöörama, ja möödudes seedrist , paplitest  ja jalakast , mis on metsa serval, nägin ma võsast  välja tulemas imeilusat hirve , keda taga ajas visa jahikoerte kari , keda ergutas ka sarv , mida puhusid ratsakütid . Vaene loom oli täiesti kurnatud. Ta kukkus surres mõne sammu kaugusele minust.","t09-c2-10-1":"10. — Metsavahi poeg, keda ajujahi lärm oli ligi tõmmanud, tuli majast välja ja me läksime kahekesi tagasi metsa. Ta oli näinud harakat  vana tamme oksal. Ta arvas, et selle pesa on arvatavasti peidus lehestikus , ja ta tahtis pesa kätte saada.","t09-c2-10-2":"Väle nagu orav , ronis ta oksalt  oksale, kuid ta ei leidnud midagi ja tal õnnestus ainult lendu ajada vana vares , kes istus harul . ","t10-apar-1":"TABEL Nr. 10 Meri. — Sadam.","t10-01-1":"1. — Suvel, sellal kui ühed otsivad mäel rahu ja jahedust, eelistavad teised minna rannikule. Nii tegime meie eelmisel aastal, sest me armastame väga ookeani .","t10-02-1":"2. — Mina tunnen suurt lõbu, vaadeldes seda tohutut veeavarust, mis ulatub silmapiirini , ja nähes pikale ülesõidule väljumas hiiglaslikke aurulaevu , millele lähevad pardale Ameerikasse sõitvad reisijad.","t10-03-1":"3. — Seepärast valib mu isa, kes tunneb mu kalduvust, vaheaja veetmiseks alati mõne väga rahuliku ranna, mis asub ühe meie suure sõjasadama lähedal.","t10-03-2":"Meie viimase peatuse ajal tuli eskaader ankrusse tohutu muuli  taha, mis sulgeb ja kaitseb sõjasadamat , ja mul õnnestus oma soovi järgi imetleda mitmesuguseid sõjalaevu, väikest allveelaeva , mis sukeldub ja kaob vete alla, ja ka tohutut soomuslaeva , mis seni kartis peaaegu ainult torpeedopaadi  rünnakuid.","t10-tit-2":"Väikesed laevad.","t10-04-1":"4. — See viimane oskas juba väga osavalt leida paksu metallsoomuse nõrga koha, et sinna torgata ohtlik torpeedo, mille plahvatus toob kaasa laeva hukkumise, kuid siiski oli see vähem kardetav kui allveelaev, sest hävitajad ajavad seda kergesti taga.","t10-05-1":"5. — Ma võisin näha ka kiireid soomustatud ristlejaid , peaaegu sama haavamatuid kui tõeline soomuslaev, mitut transpordilaeva , kolme või nelja kahurpaati  ja lõpuks üht fregatti . Selle laevastiku vaatepilt, kui see ankru hiivamiseks manööverdab, on kõige huvitavam.","t10-06-1":"6. — Kui suur ehituse erinevus nende suurte teraskuhjade ja elegantsete kolmemastiliste või graatsiliste purjelaevade  vahel, mida kaubalaevastikus veel praegugi kasutatakse ja mida ma nägin kõigi purjedega sadamasse sisenemas, kui ma jalutasin kail . Tõsi küll, need kaotasid palju oma eelistest, kui tuul oli vastu. Nad pidid kõik purjed alla laskma, et basseini tagasi tulla, ja puksiiri  oli vaja, et neid ära tuua ja kai äärde tuua nagu lihtsaid praame .","t10-tit-3":"Kaubasadam.","t10-07-1":"7. — Selles sadamas, millest ma räägin, on huvitav see, et see ei sisalda ainult sõjasadamat, mis on hiiglaslike töödega kunstlikult rajatud, vaid ka imepärast kaubasadamat, mis asub suure jõe suudmes.","t10-08-1":"8. — Maakeel, mis eraldab kaht basseini, on kindlustatud ja kaitstud patareide ja bastionide reaga, mis ulatuvad merre. Vaja on eriluba, et jalutada vallidel . Ma sain selle kergesti oma onu kaudu, kes on laevatehaste  insener, ja ma läksin vaatama laevu, mida ehitatakse avarate angaaride all.","t10-09-1":"9. — Ma viibisin isegi soomuslaeva vettelaskmisel ja ma mäletan liigutavat hetke, mida kogu rahvahulk tundis, kui hiiglaslik mass, endale jäetud, hakkas libisema oma hälli sarnasel raamil ja tuli jõe veele ujuma.","t10-10-1":"10. — Laevatehastesse minekuks ületatakse õppeväli , kus garnisoni sõdurid tulevad iga päev harjutama, ja minnakse üle raudse sillakese , mis ühendab paraadiplatsi arsenaliga .","t10-tit-4":"Arsenal ja dokid.","t10-11-1":"11. — Koos oma onuga külastasin ma seda suurt ehitist, mis on täis kahureid , kuule  ja mürske. Ma nägin ka metallitehast , kus valmistatakse aurulaevade katlaid .","t10-12-1":"12. — Väga lähedal on dokid  — parandusdokid — ja väga tähelepanuväärsed ujuvdokid , kus ma võisin väga lähedalt näha, parandatava laeva peal, paadi sõukruvi , kiilu  ja rooli .","t10-13-1":"13. — Kaubasadam on täpselt sama uurimist väärt kui sõjasadam, ja ma veetsin palju tunde kaidel ammuli sui, kus on kinnitatud rattaaurikud , mis sõidavad mööda jõge üles, ja vaadates töötamas mastkraanasid , mis tõstavad nagu sulgi tohutuid koormaid.","t10-tit-5":"Loots.","t10-14-1":"14. — Ma imetlesin ookeaniaurikuid , mis väljusid reidilt, oma lippudega  tuules, juhituna osava lootsi  poolt, kes oskab imepäraselt kulgeda mööda faarvaatrit, mis on tähistatud poidega  ja märkidega, vältides lodju , mida on raske juhtida nende ainsa nelinurkse purjega. Ma eristasin vööris  — eesosas — teise klassi kajutid , ja ahtris  — tagaosas — esimese klassi salongid.","t10-15-1":"15. — Mõnikord viibisin ma ka kaubalaeva  laadimisel, millesse oli äsja kuhjatud lao  ja merejaama  kaup, mille olid kohale toonud kaeraudtee  arvukad rongid.","t10-tit-6":"Sõudmise lõbu.","t10-16-1":"16. — Sageli sõudsin ma ujuvdokis , kuhu tulevad varjuma paadid , ja mulle oli rõõm käsitseda aeru . Ma tõusin tekile  ühel purjepaadil , ma ronisin mööda trosse  mastile  kuni raadeni , siis jätkasin ma oma jalutuskäiku joolaga  raskete kalapaatide  vahel, kus võrgud  kuivavad.","t10-17-1":"17. — Kail  liikus mu ees kõige mitmekesisem kaup , mis oli kastides  või pallides . Need moodustasid lodjade lasti , ja võimsad kraanad  võtsid need ja panid veoautodele , sellal kui voorimehed deklareerisid need ja maksid maksud tollis .","t10-18-1":"18. — Lõpuks, kui ma jõudsin pöördsillani  või lüüsini , möödudes süvendajast , mis puhastab kanalit , astusin ma maha kaile semafori  juures.","t10-19-1":"19. — Selle kai teisel pool tulevad tõesti randuma šalupad , mis toovad maale eskaadri ohvitsere. On imetlusväärne vaatepilt näha madruseid taktis oma aere tõstmas, sellal kui laine  kantud paat randub kergesti maabumiskoha trepi juures. Sellel kohal saab paremini jälgida loodet ning tõusu ja mõõna liikumist rannal .","t10-tit-7":"Klubi.","t10-20-1":"20. — Koju tagasi minekuks kasutasin ma elektritrammi , mille peatus  on posti juures, mis on pandud ohvitseride klubi ette.","t10-20-2":"Klubi rõdult , mis on ehitud ankrute , kahurite ja kuulidega, nägin ma sageli suurepärast mereohvitseride kogunemist: leitnante  oma mõõgaga, suurtükiväe kapteneid  ja jalaväe omi  oma mõõgaga. Nende taga oli madrus , kes tõi neile pikksilma, kui nad tahtsid eristada, mis kaugel toimub.","t10-21-1":"21. — Ma nägin ka noori nooremleitnante , kes said juhiseid oma komandörilt  või admiralilt , sellal kui pootsman  ootas, et neid laevale viia.","t10-22-1":"22. — Sellelt rõdult on vaade suurepärane: valitsetakse kogu randa oma telkide  ja kabiinidega , ja nähakse supluse ajal suplejaid , kes rõõmsalt hullavad kasiino  ees.","t10-23-1":"23. — Ranna otsas moodustab rannik väikese kaljuse poolsaare , kus murdlained  tulevad murduma ja millele on ehitatud tuletorn , mis öösel näitab meresõitjatele teed. See poolsaar on maaga ühendatud ainult väga kitsa maakitsuse kaudu .","t10-tit-8":"Rannikute üldvaade.","t10-24-1":"24. — Pank  laiub, meri on selle lõhestanud ja joonistab sellesse kapriisselt rea lahtesid  ja neemi, tehes selle väga maaliliseks.","t10-24-2":"Platool , mis valitseb väina , on väga tähtis kindlus  ja mõned «villad».","t10-25-1":"25. — See väin eraldab mandrist väga ohtliku saare , mida ümbritsevad rahud  ja murdlained, kus paadid ja isegi suured laevad mõnikord karile jooksevad. Vaatamata abi kiirusele ja päästepaatide kiirele saabumisele on need laevahukud hirmuäratavad, ja pööripäeva tormide ajal on mitu laeva hukkunud koos inimeste ja kaubaga.","t10-25-2":"Vaatamata sellele naabrusele on sadam madruste seas väga sagedasti külastatud. ","t11-apar-1":"KOLMAS SEERIA TABEL Nr. 11 Linn ja selle monumendid. — Tulekahju.","t11-tit-1":"Eeslinn.","t11-c1-01-1":"1. — Ma elan suures linnas, mis asub 100 kilomeetri kaugusel ookeanist ja mis on siiski esimese järgu sadam . Jõgi, mis seda ääristab, on 400 meetrit lai ja moodustab väga ilusa reidi.","t11-c1-02-1":"2. — Kogu linna osa, mis on kaidel , näib täiesti merelisena ja tööstuslikuna ning moodustab eeslinna , mida asustavad ainult meremehed ja töölised. Need töötavad vabrikutes  ja gaasitehases , mille kõrge korsten  ja gaasimahuti paistavad väga kaugele.","t11-c1-03-1":"3. — Keskajal oli linn kindlustatud, ja leidub veel mõned jäänused selle müüridest, eriti värav , mis kuulub vanale kindlustatud lossile  ja mida külgnevad selle kaks torni , mida praegu kasutatakse vanglana.","t11-c1-04-1":"4. — Kogu selles linnaosas, mis näib väga vana, on ainult üks ehitis suhteliselt uus: see on toll . See asub kai ja tänavakese  vahel, mis viib vana raekoja  juurde. Seda viimast monumenti tuntakse kergesti ära hiiglasliku kellatorni  järgi, mis valitseb vana linna.","t11-c1-05-1":"5. — Tänava teisel pool seisab hoone, mis on ehitatud samas stiilis nagu toll: see on börs . Üks selle fassaadidest vaatab väiksele platsile, kus on prefektuur . Tõepoolest, meie linn, olemata pealinn, on siiski tähtis departemangu keskus.","t11-tit-2":"Linna kõrgeim osa.","t11-c1-06-1":"6. — Garnison, üsna arvukas, on majutatud avaratesse väga tervislikesse kasarmutesse ; need ulatuvad linnapargi  võreni. Puiestee , mis viib sellesse parki, möödub hoiukassa  tagant ja lõpeb katedraali  platsil.","t11-c1-07-1":"7. — Kõik need monumendid laiuvad amfiteatrina väiksel künkal, kus on ka meie avar gümnaasium .","t11-c1-07-2":"Kui minna alla veidi kaldu teed mööda, mis ühineb Suure tänavaga, jõutakse kohtumajani , mille ees laiub meeldiv avalik aed . See aiaplats ei ole väga suur, kuid see teeb keset linna rohelise ja jaheda oaasi. Seepärast käivad seal palju linlased, kellele meeldib tulla istuma kohviku  varikatuse alla, et kuulata sõdurmuusikuid, kes neljapäeviti ja pühapäeviti mängivad kioskis , mis on pandud murude ja lillepeenarde vahele.","t11-c1-08-1":"8. — Ühel neist murudest seisab pronksist kuju , monument ühe meie kaaslinlase mälestuseks, kes tegi oma sünnilinnale suuri teeneid.","t11-tit-3":"Sõiduvahendid.","t11-c1-09-1":"9. — Seni ei ole meie linn veel elektrivalgusega valgustatud, tal on ainult gaasipõletid . Kuid kohalik ajakirjandus peab kampaaniat, et seda valgustussüsteemi parandataks, nagu on juba täiustatud trammide veosüsteemi. Vanad hobuste veetavad vankrid on praktiliselt asendatud elektritrammidega , mis veavad reisijaid kiiresti linna ühest otsast teise väga odava hinna eest.","t11-c1-10-1":"10. — Kohtumaja lähedal on pank , kus diskonteeritakse kaubandusväärtpabereid. Panga inkassaatorid  käivad kodus võlgu sisse nõudmas.","t11-tit-4":"Kunst ja haridus.","t11-c1-11-1":"11. — Ilus hoone, mis seisab lähedal, on muuseum. See sisaldab koos linna raamatukogu , ilusaid loodusteaduslikke kogusid  (loodusmuuseum) ja graatsilist kunstimuuseumi , mis moodustab suurepärase alalise näituse.","t11-c1-11-2":"See avatakse üldsusele kaks korda nädalas, kuid võõrad võivad seda külastada igal päeval väikese jootraha eest valvurile . Kunstnikud  tulevad sinna töötama. Neid nähakse ees oma molberti, palett käes, kuulsaid maale kopeerimas.","t11-c1-12-1":"12. — Kõrgendikul, muuseumi taga, hakkab paistma kuppel , mis kroonib haiglat , ja seminari  hooned, kus koolitati meie vallakoolide õpetajaid. Teatri platsil on postkontor , mis on sisse seatud eramajja .","t11-tit-5":"Tulekahju.","t11-tit-6":"Tulekahju hüüd.","t11-c2-01-1":"1. — Hirmuäratav kuuldus levib läbi linna: teatris on äsja puhkenud tulekahju! Hetkel, mil ma jõuan platsile , on rahvahulk juba kogunenud kõnniteele  ja sõiduteele . Postiametnikud  ja kirjakandjad  väljuvad postkontorist. Trammijuht  pidi oma vaguni peatama, et lasta mööda linna kiirabivankrit , mis saabub kirurgi  ja sanitariga , et hooldada haavatut , kes on toodud kanderaamil  ajalehekioski  juurde.","t11-c2-02-1":"2. — Jalaväekompanii, mis oli õppuselt tagasi tulemas, peatus, et koos linna ratsapolitseinikega  korrateenistust tagada. Ratsanikud, kelle hobused tagajalgadele tõusevad, oskavad paremini kui sõdurid  või sandarmid  tagasi ajada uudishimulikke . Pealegi on sandarmid väga hõivatud. Üks neist näitab politseinikele , kuhu tuleb transportida teine õnnetu , julge tuletõrjuja, kes kukkus redelilt.","t11-c2-03-1":"3. — Ohvitser  täpsustab koha, kuhu tuleb panna saabuv aurupump . Seda võimsat masinat oodates on ta lasknud kiiresti üles seada käsipumba , mille pikk voolik  paiskab vett joana tulele. Kuus tuletõrjujat käsitsevad seda, sellal kui nende kaaslane, kes hoiab pihustit , suunab veejoa  tulekahju keskmesse.","t11-c2-04-1":"4. — Teatri teisel küljel on toetatud suur redel . See võimaldab tuletõrjujatel läheneda leekidele, mis pritsivad musta suitsu  keeriste vahelt.","t11-tit-7":"Vahvad teod.","t11-c2-05-1":"5. — Tulekahju  sai alguse teatri  fuajees, sellal kui harjutati ooperit, mille esimene etendus pidi toimuma homme. Õnneks oli saalis vähe pealtvaatajaid . Vaesed varjusid rõdule , kuhu julged tuletõrjujad  tulevad neile appi redeli ja köitega.","t11-c2-06-1":"6. — Sammastiku  all, kus kuulutus  teatab etendusest, nähakse põgenemas muusikuid , kes kuuluvad orkestrisse , kaasas oma pillid: viiul , flööt , tšello , tromboon , trumm  jne. Püütakse päästa osa mööblist .","t11-c2-07-1":"7. — Näitlejad  ja näitlejannad , lauljad ja lauljannad pidid põgenema oma teatrikostüümides . Tenor seletab ajakirjanikule , kuidas see juhtus. Reporter tuli kohe esimesest hetkest koos võimuesindajatega: prefekt , linnapea , politseikomissar  ja kohtuametnik , kes hakkavad uurima, et otsustada vastutuse üle. ","t12-apar-1":"TABEL Nr. 12 Jaam. — Raudteed. — Laevad. Märkus. — Igas riigis kasutatavad sõiduplaanid on erinevad, me kasutame seetõttu näitena prantsuse tabeli kellaaegu.","t12-01-1":"1. — Ma reisisin äsja läbi Saksamaa. Enne väljasõitu ostsin ma sõiduplaani , et teada rongide väljumisaegu. Olles kindlaks teinud, et kõige sobivam rong väljub Pariisist kell üheksa õhtul ja saabub Strasbourgi kell üks kolmteist minutit, valmistasin ma oma reisi ette, ja järgmisel päeval lasin ma end jaama viia.","t12-02-1":"2. — Kui ma astusin suurde väljumissaali, vana maapreestri  järel, kes kandis käes oma reisikotti , oli palju reisijaid  juba kohal.","t12-02-2":"Kuna ma tahtsin saata telegrammi , lasin ma kontrolöril  endale näidata telegraafikontorit .","t12-03-1":"3. — Enne ooteruumi  minekut läksin ma end varustama piletiga , milles oli ka tagasisõit.","t12-04-1":"4. — Ma ei oodanud kaua luugi  juures, sest seal oli vähe inimesi. Sõdur , kes oli puhkusele minemas, oli nii lahke ja loovutas mulle oma järjekorra, nii et mul oli küllalt aega küsida mõnda teadet jaamaülemalt , kes vestles järelevalve komissari  ja valves oleva sandarmiga .","t12-tit-1":"Pagasi registreerimine.","t12-05-1":"5. — Olles ostnud ajalehe raamatukioskist , lasin ma kaaluda oma pagasi , mille kandja  oli äsja toonud pakivankriga ; ametnik , kellele oli usaldatud kaal , teatas mulle, et mu kohver kaalub kolmkümmend viis kilogrammi; see tegi viis kilogrammi ülekaalu, mille eest ma pean maksma lisatasu pagasiluugi  juures.","t12-06-1":"6. — Kuna ma olin liiga vara, oli mul vaba aega vaadelda reisijate liikumist jaamas. Ühed andsid ära või võtsid tagasi oma väikese pagasi pakihoiuruumis ; teised uurisid sõiduplaane . Saabuvad reisijad kiirustasid väljapääsu  poole oma kohvriga  käes. Mõned ootasid pagasi väljastuse  juures ja esitasid oma kviitungi , et tagasi saada oma kohvreid, kaste  või korve .","t12-07-1":"7. — Aktsiisiametnikud  uurisid hoolikalt pakke, et kindlaks teha, kas on midagi deklareerida.","t12-08-1":"8. — Mõned reisijad läksid einelauda , kus kelner  nägi vaeva neid teenindades. Nad peavad kiirustama, sest rong , mis on kiirrong, ei seisa kaua jaamas.","t12-09-1":"9. — Siis läksin ma väljumisperroonile ja otsisin otsest vagunit , et ei oleks vaja teel vagunit vahetada. Ma astusin koridorvagunisse, milles on kupee  suitsetajatele ja kupee, mis on reserveeritud «üksi reisivatele daamidele».","t12-tit-2":"Öine väljasõit.","t12-10-1":"10. — Olles üles astunud astmelauale , sulgenud ukse , üles kerinud ruloo  ja pannud oma väikese pagasi võrgule , istusin ma pingile . Nähes lambisüütajat  lampe süütamas, mõtlesin ma, et pean veetma öö vagunis, ja ma kutsusin ametniku, kelle hooleks on peapatjade  väljaüürimine, et üht paluda.","t12-11-1":"11. — Konduktor tuli pileteid kontrollima. Ma küsisin temalt, miks me veel ei ole välja sõitnud, sest kell on õige. Ta vastas mulle, et rongiülem  on ametis jalgrataste panemisega pakivagunisse . Pealegi ei olnud veel kõiki jalasoojendajaid  vahetatud.","t12-12-1":"12. — Kuid me pidime peagi väljuma, sest kütja  võttis oma tendrilt  sütt, et ergutada veduri  tuld, ja vedurijuht  ootas ainult jaamaülema abi  signaali, kes oli perroonil .","t12-13-1":"13. — Veduri katel  mürises tuimalt; korsten  oksendas suitsujugasid, mis olid segunenud auruga . Kiledalt kõlas vile  ja kolvid  hakkasid liikuma, lükates raske masina rattaid .","t12-tit-3":"Väljasõit!","t12-14-1":"14. — Rongi kiirus rööbastel  kasvas; perroonid  kadusid; me möödusime käimlatest  ja ka vagunitest, mis olid pandud teisele teele : magamisvagunid , restoranivagun , postivagun .","t12-15-1":"15. — Siis möödus meie silme eest kaubajaam . Angaaride all laadisid ametnikud kaupa , mis saadeti aeglase rongiga. Manöövrimehed  veetorni  juures manööverdasid loomavaguneid  ja lahtiseid vaguneid , et moodustada kaubarongi .","t12-16-1":"16. — Me ületasime viimase pöörangu , mille juures seisis pööranguvaht; me möödusime signaalkettast  ja jaam kadus kaugusesse.","t12-17-1":"17. — Peagi ületasime me raudsilla , mis läheb üle jõe . Olles selle silla ületanud, sõitsime me mööda jõge, millel võimsad puksiirid  vedasid raskeid praame . Me nägime veel reisilaeva , kui see oli randumas pontooni  juurde.","t12-18-1":"18. — Olles suure kiirusega möödunud mitmest jaamast, läbisime me mõned tunnelid  ja jätsime enda taha loendamatud tõkkepuuvahtide majakesed . Rongi õõtsumisest hällitatuna jäin ma sügavasse unne.","t12-tit-4":"Deutsch-Avricourti jaam.","t12-19-1":"19. — Mind äratas järsku ametniku hääl, kes hüüdis: «Deutsch-Avricourt! . Kõik välja!» Toimus tollikontroll ja kõik piiri tüütud formaalsused. Ma pidin seadma oma taskukella jaama suure kella  järgi, mis oli viiskümmend viis minutit ees; vaevalt ärganuna eristasin ma raskesti suurt osutit  väiksest ; numbrilaud  ise oli hommikuse udu tõttu täiesti segane.","t12-20-1":"20. — Sellal kui tolliametnikud tegid oma kontrolli, lugesin ma haigutades plakateid , mis kaunistavad jaama seinu. Ma sõin aja veetmiseks hommikust, uurisin Saksa võrgu  kaarti, et näha, kui palju maad mind veel Strasbourgist lahutab, ja läksin tagasi oma vagunisse, tugevdatuna lootusest peagi oma reisi siht saavutada. ","t13-apar-1":"TABEL Nr. 13 Hotell. — Restoran. — Kohvik.","t13-01-1":"1. — Olles eile õhtul Royani saabunud, asusin ma elama «Ookeani hotelli», mida oli mulle soovitanud üks sõber.","t13-01-2":"Mulle anti ilus tuba  kolmandal korrusel , kus ma magasin väga hästi .","t13-02-1":"2. — Täna hommikul, väljudes oma toast, kuhu toatüdruk  oli toonud hommikusöögi, astusin ma suitsetamistuppa , mida kasutatakse ka lugemistoana , et lugeda ajalehti , suitsetades sigaretti . Pärast lugemist läksin ma alla liftiga  ja läksin linnas jalutama.","t13-03-1":"3. — Kuna ma olin unustanud küsida hotelli ametnikult , mis kell antakse sööke ühisel laual , tulin ma vara tagasi ja kasutasin seda ära, et minna suplema hotelli vannituppa . Siis läksin ma uuesti kassaruumi , et helistada ühele oma sõbrale. Kuid telefon  oli hõivatud; nähes mu kimbatust, palus kassapidaja , kes oli registreerimas arvet  külaliste raamatusse , portjeel  saata pikkolo  mu asja ajama jalgrattaga .","t13-04-1":"4. — Ma tänasin teda ja läksin välja, et anda jootraha kandjale , kes tõi jaamast oma käruga  mu kübarakarbi , mu kohvri  ja mu reisikoti . Kirjakandja , kes oli äsja saabunud, andis mulle kirja .","t13-05-1":"5. — Ma jäin veel mõneks ajaks ukse lävele, kirjakasti  juurde, vaadates liiklust tänaval. Juht , kes juhib omnibust , laadis oma vankrile kohvrit , mis kuulub ühele reisijale , keda hotelli peremees  saatis. Noor telegrafist  tõi kiirustamata telegrammi  ühele hotelli kliendile; turist  oma fotoaparaadiga  üle õla uuris oma teejuhti .","t13-tit-1":"Lõunasöögi aeg.","t13-06-1":"6. — Võre ees tukkus muretu käskjalg  oma kandekonksu  ja oma kingaviksimise kasti  vahel, sellal kui noor pesunaine , kes kandis pesukorvi , naeris ülemkelneri  piduliku ilme üle, kes seisis ukse kõrval.","t13-07-1":"7. — Nähes kokka , kes väljus oma köögist , mis asub kelderkorrusel , et saata poiss  asja ajama, meenus mulle, et lõunasöögi aeg on lähedal, ja ma astusin restorani, ületades õue, kus autojuht  pani garaaži oma auto , sellal kui mehaanik  parandas, jalgratturi  juhiste järgi, bensiinikolmerattalist , millega oli äsja õnnetus juhtunud.","t13-08-1":"8. — Ma küsisin noorelt pikkololt , kes kandis õlleklaase , kas ühine laud on veranda all, ja tema jaatava vastuse peale võtsin ma koha ühe laua juures ja lasksin endale anda suurepärase söögi.","t13-tit-2":"Suurepärane lõunasöök.","t13-09-1":"9. — Kelner tõi mulle lõunasöögi menüü ja veininimekirja. Ma valisin ja tellisin eelroaks krevetid võiga ja, esiroaks, rupsi Caeni moodi. Ma ei söönud kala, vaid palusin portsjoni lambakintsu ja, juurviljaroaks, spinatit koorega. Siis, kuna ükski vaheroog mulle ei meeldinud, lasksin ma tuua mitmesuguseid magustoite, juustu, puuvilju ja küpsiseid. Ma lisasin veel suurepärase Saint-Emilioni veini ja, oma söögiga väga rahul, lahkusin ma lauast, olles andnud kelnerile  ilusa jootraha .","t13-10-1":"10. — Nähes mind lahkumiseks valmis, tegi juhataja  mulle ettepaneku minna rõdule, et imetleda ookeani  suurepärast panoraami. Kaugel hakkasid paistma kalapaadikesed , purjelaevad  ja tohutu pakilaev , mille must siluett kerkis esile valgetel pilvedel , mis on silmapiiril . Kerge briis pani lehvima lipu  sildi  kohal, mis on halli  küljes.","t13-tit-3":"Lõbustused.","t13-11-1":"11. — Vaatepilt oli nii huvitav, et ma otsustasin homme kohviku terrassile minna, võttes kaasa binokli  või pikksilma .","t13-12-1":"12. — Rõdult lahkudes läksin ma hotelli kohvikusse, et võtta jooki , mängides piljardipartiid . Peatumata läbisin ma kohvikusaali, kus paljud külastajad mängisid malet , kabet , doominokividega , triktrakki  või kaarte , ja läksin otse üles piljardisaali .","t13-13-1":"13. — Kui partii oli lõppenud, läksin ma alla esimesele korrusele ja palusin kelnerilt ümbrikku , paberit , postmarki , sulepead  ja tinti , et kirja kirjutada.","t13-13-2":"Siis kutsusin ma voorimehe , kelle tõld  oli peatunud kohviku ees. Ma küsisin temalt hinda tundide järgi või ühe sõidu eest, ja kui me hinnas kokku leppisime, avas ta mulle tõllaukse  ja seadis mu sisse. Ta tõusis tagasi pukki , pani hobused piitsaga  kiiresti liikuma ja me väljusime võluvale jalutuskäigule. ","t14-apar-1":"TABEL Nr. 14","t14-tit-1":"Tänav. — Kaupmehed.","t14-01-1":"1. — Mu sõber Jaan, kes elab maal, tuli veetma kolm päeva minu perekonnas. Seni ei olnud tal olnud juhust näha suurt linna; seepärast veedame me kõik oma päevad jalutades, ja ma seletan talle seda, mida ta ei tunne.","t14-02-1":"2. — Kõigepealt läksime me külastama observatooriumi , mis teda väga huvitas. Tagasi tulles tänava  kaudu, kus on türgi saun , kohtasime me matuserongi . Matusesaatja ees kõndisid vaimulikud, kes eelnesid surnuvankrile, millesse oli pandud kirst. Palju sõpru saatis leinavat perekonda.","t14-02-2":"Pärast rongkäigu möödumist ületasime me tänava suure õllesaali  ees, kus paljud külastajad jõid õlut terrassil, varjatuna klaasist markiisiga .","t14-03-1":"3. — Jaan oli väga hämmastunud vapist, mis oli pandud likööripoe  ja muusikakaupmehe  kaupluse vahele. Ta küsis minult selle tähendust; ma vastasin, et see näitab Inglise konsulaati , ja juhtisin ta tähelepanu konsulile , kes on rõdul.","t14-tit-2":"Poodides vaatamine.","t14-04-1":"4. — Muidugi peatusime me muusikariistade, harmooniumide, orelite ja klaverite väljapaneku ees; me vaatasime klaveri nootide ja muusikapalade illustreeritud kaasi ja imetlesime kullatud puust lüürat, mida kasutatakse sildina.","t14-05-1":"5. — Tolmupilved, mille tegid tänavapühkijad  ja pühkimisvanker , sundisid meid kiiresti mööduma mööblikaupmehe  ilusast mööblist ja plekksepa  ahjude ja lampide väljapanekust.","t14-06-1":"6. — Pealegi olime me siin kohal sunnitud kõnniteelt lahkuma, sest see oli täis pakke, mida võeti veovankrilt , et panna neid kauplusse , mis oli äsja üüritud.","t14-06-2":"See takistas meil nägemast vankrimeistri  ilusaid vankreid, kuid ei takistanud meid peatumast, et vaadata pakkijat , kes tegi kasti oma naabrile, jalgrataste ja autode müüjale . Siis, kuna oli juba veidi hilja, läksime me koju tagasi.","t14-tit-3":"Jalutuskäik linnas.","t14-07-1":"7. — Järgmisel päeval tegi mu ema Jaanile ettepaneku, et teda pildistataks, siis tegi ta mulle ülesandeks teda saata fotograafi  juurde. Pärast lõunasööki läksime me kunstniku ateljeesse, kus me olime sunnitud üsna kaua ootama. Et end tegevuses hoida, vaatasime me portreesid , mis seinal ripuvad.","t14-07-2":"Kui tuli meie kord, ei kestnud töö kaua, ja niipea kui mu sõber lõpetas poseerimise fotoaparaadi  ees, läksime me alla.","t14-08-1":"8. — Teisel korrusel nägime me läbi juuksuri  ukse, mis oli avatud, tema abilist kliendi juukseid lõikamas.","t14-08-2":"Tänavale jõudnud, möödusime me tubakapoest . Jaan oli nii lõbustatud punasest laternast  ja suurest piibust, mida kasutatakse sildina , et ta põrkas kokku kahe vana härraga, kes vestlesid nuusktubakat nuusates .","t14-tit-4":"Kondiitriäri.","t14-09-1":"9. — Kõigi maade pangatähed ja mündid, mis olid välja pandud rahavahetaja  vitriini, köitsid mõneks hetkeks meie tähelepanu, kuid kuna oli oode aeg, astusime me kondiitri  juurde kauem peatumata.","t14-10-1":"10. — Nähes kõiki maiustusi, mida kauplus sisaldas, kooke, piparkooke, küpsiseid ja igasuguseid kompvekke, ei suutnud me kergesti valida. Lõpuks valis Jaan koorekoogid, ja mina võtsin ainult väikese kirsitordi, sest maiustused teevad mu hambad haigeks ja ma ei taha sugugi liiga sageli käia hambaarsti  juures.","t14-tit-5":"Masinal kirjutamine.","t14-11-1":"11. — Et näidata oma sõbrale kirjutusmasinat, millest ta oli kuulnud rääkivat, kuid mida ta ei tundnud, astusime me kontorisse , mis kuulub minu nõole . Me leidsime ta oma sekretärile  kirju dikteerimas, kes on stenografist. Vaevalt oli kiri lõpetatud, kui masinakirjutaja  selle oma masinal ümber kirjutas. Soovimata katkestada oma sugulase tegevust, jäime me tema juurde ainult mõneks hetkeks.","t14-12-1":"12. — Mu nõo kontori all elab suur kellassepp-juveliir , kes on pealegi kullassepp. Tema suurepärane kauplus sisaldab palju kellasid, pendelkellasid, taskukellasid, ketikesi ja hinnalisi ehteid, näiteks pärlikeesid, kuldseid käevõrusid, kõrvarõngaid ja sõrmuseid, mis on ehitud kalliskivide ja teemantidega. Üks vitriinidest on eriliselt reserveeritud kuldesemetele ja sisaldab tähtsat hõbedaste söögiriistade kogu.","t14-13-1":"13. — Tänavanurgal keerates märkasin ma, et oli vahetatud silt , mis on pandud maja numbri juurde. Ma olin oma märkust valjusti ütlemas, kui kuuldus sõjaväeorkestri rõõmsaid helisid. Me jooksime rügemendile vastu, mõtlemata, et see pidi mööduma kübarasepa  ja kindakaupmehe  kaupluste eest ja et me oleksime olnud sama hästi paigutatud, et selle paraadi näha, jäädes optiku  vitriini ette, mis on täis näpitsprille, lornette ja pikksilmi.","t14-tit-6":"Marsiparaad.","t14-14-1":"14. — Rügemendi  ees kõndis trummimajor , kellele järgnesid trummarid , signaalpasunad  ja kogu orkester. Kindral , kes oli platsil oma adjutandiga, oli peatunud veejoa  juures, mis tuleb purskkaevust , et paraadi vaadata.","t14-14-2":"Staabiohvitserid , kolonel ja kolonelleitnant tervitasid teda mõõgaga. Majorid olid oma pataljonide  ees ja iga kapten juhtis oma kompaniid, sellal kui leitnandid, nooremleitnandid ja allohvitserid olid oma tavalisel kohal oma meeste kõrval.","t14-15-1":"15. — Palju möödujaid oli kogunenud tänavaristile ; kaupmehed, vihmavarjumeister , värvija , relvasepp  tulid välja sõdureid vaatama. Kõik sõidukid, voorimehed , mastvankrid  ja ka kastmisvaat , seadsid end kõnnitee äärde.","t14-tit-7":"Stseenid tänaval.","t14-15-2":"Kaubareisija , kes kandis käes oma näidiskaste, ületas kiiresti tänava, ja inimesed, kes istusid pealmisel korrusel , mis on omnibussil , pöördusid ümber, et vaatepilti nautida. Vaene rändlaulja  oma leierkastiga  pidi katkestama oma laulu, sest trummide lärm kattis tema hääle.","t14-16-1":"16. — Kui rügement jõudis riidekaupluse  ette, jätsid õmblejannad  ja rätsepad  oma õmblusmasinad ja oma töö, et aknast vaadata. Kaupmees , kes oli äsja pannud uued ülikonnad  oma väljapanekusse, pidi laskma sisse viia kalevid  ja linased, mis olid seatud kõnniteele kanalisatsiooniluugi  juurde, kartes, et rahvahulk need ümber ajab; isegi vana rändkaupmees , kellelt üks portjee sukkade eest tingis, oli sunnitud koridori astuma, et oma müük lõpetada.","t14-16-2":"Me saatsime rügementi kasarmuni ja, oma päevaga väga rahul, tulime me tagasi õhtusöögi ajaks.","t14-tit-8":"Mitmesugused kaubad ja ametid.","t14-17-1":"17. — Järgmisel päeval tegi mu isa meile ettepaneku külastada sealse ajalehe trükikoda. Me võtsime selle vaimustusega vastu.","t14-17-2":"Trükkal on ka raamatukaupmees  (= raamatute müüja), kirjastaja, paberikaupmees ja köitja. Ta on seadnud teisele korrusele ajalehe toimetuse  ja ka graveerimistoa, kus töötavad litograafid  ja vaskgravöörid , lõpuks laduruumi, kus on trükitöölised . Päris trükikoda , trükipressid ja mitmesugused masinad on esimesel korrusel.","t14-tit-9":"Jaan esitab väga palju küsimusi.","t14-18-1":"18. — Trükikojast väljudes peatus Jaan väga hämmastununa väikese klaaskarbi ees, mis oli pandud sambale, vastu pudukauplust , ja küsis, milleks seda kasutatakse. Mu isa seletas talle, et see on tulekahjuteataja . Pealegi oli linnas kõik mu sõbra jaoks hämmastav, alates lihtsast kivipurskkaevust  ja kergest veokolmerattalisest , mida juhtis livreega pikkolo , kuni postivankrini .","t14-19-1":"19. — Sellal kui mu isa meid mõneks hetkeks jättis, et rääkida maksukogujaga , kes oli peatunud vestlema advokaadi  ja notariga , lõbustasime me end, jälgides silmadega liiklust tänaval. Meist möödusid kõige mitmekesisemad inimesed: kondiitri poiss , kes kandis korvis suurepärast pasteeti, tuli rõivakaupmehe  järel; laternasüütaja  vestles gaasitöölisega ; nunn , kes hoidis käest orvukest, läks tagasi oma kloostrisse.","t14-tit-10":"Meie koduteel.","t14-20-1":"20. — Hetkel, mil mu isa meiega uuesti ühines, naeris Jaan valjusti, nähes kahe tahmase korstnapühkija  musta nägu ja kummalist riietust.","t14-21-1":"21. — Ma tahtsin osta lillemüüjalt  taime oma emale, kuid mu isa juhtis mu tähelepanu sellele, et see oleks kaasakandmiseks liiga raske ja et parem oleks osta apelsine. Me lähenesime müüjannale  ja kui kasvataja , kes valis oma kasvandiku jaoks, oli oma ostu lõpetanud, lasksime end teenindada.","t14-22-1":"22. — Koju tagasi tulles kohtasime me mitut tuttavat: mu perekonna vana sõbrannat, kes toetas kätt oma seltsidaamile , sildade ja teede inseneri  ja üht oma nõbudest koos oma lapsehoidjaga .","t14-22-2":"Siis kohtasime me oma ema kübarameistrit  ja kaht linnale võõrast munka , kes tulid meie juurde, et küsida mu isalt teed jaama. ","t15-apar-1":"TABEL Nr. 15","t15-tit-1":"Turg. — Toiduained.","t15-01-1":"1. — Enamik kaupmehi, kes tarnivad meile meie toiduks vajalikku kaupa, kogunevad kaetud turu halli  alla või naabertänavatele.","t15-02-1":"2. — Sealihunik , kes müüb sinki , verivorsti , vorstikest , rupsivorsti  ja pekki , seisab või- ja juustumüüja  kõrval, kelle väljapanek on varustatud punase koorikuga hollandi juustudega , camembert’i juustudega , gruyère’i ketastega  ja värskete võitükkidega .","t15-03-1":"3. — Tema ees pakub juurviljamüüja  oma klientidele ilusaid tomateid , lillkapsaid , salatit , peakapsaid , kõrvitsaid , meloneid  ja isegi seeni . Kuid õllepoiss, kes on peatanud oma veovankri , mis on laaditud õllevaatidega , just tema väljapaneku ees, takistab tema klientidel ligi pääseda. Üks aiapidaja toob talle korvi artišokke .","t15-tit-2":"Müümine ja ostmine.","t15-04-1":"4. — Turul on elevus suur, sest on saabunud oksjonimüügi  tund. Perenaised , kes tulevad siia oma ostude pärast, peatuvad möödudes rupsimüüja  poe ees, et osta rupsi või vasikapead.","t15-05-1":"5. — Priske kokk  tingib väga ilusa tuunikala pärast kalamüüja  juures, kes oma suva järgi hindu tõstab. Ta sai suure koguse angerjaid, merikeeli, forelle ja karpkalu. Tema tursk ja tema rannakarbid on väga värsked.","t15-tit-3":"Odav ja kallis kaup.","t15-06-1":"6. — Linnumüüja , kes on seatud tema kõrvale, on väga kohusetundlik. Kui ta müüb kalkunit, hane, parti või lihtsat kanapoega, nõuab ta ainult õiglast hinda.","t15-07-1":"7. — Platsi nurgas, teisel korrusel, on lühikest aega tagasi sisse seatud riidemüüja , kelle juurest ostjannad on alati kindlad leidma väga ilusat valikut laudlinu, salvrätikuid, põllesid ja käterätikuid. Samal korrusel on noassepp  sisse seadnud oma töökoja. Ta teritab halli müüjannade nuge ja valmistab aednikele sirpe kõige kõvemast terasest.","t15-tit-4":"Vürtspood.","t15-08-1":"8. — Tema töökoja all on lühikest aega tagasi avatud suur toiduainete kauplus. See ei ole enam endine lihtne ja tähtsusetu vürtspood , mis müüs ainult üldkasutatavat kaupa, teed , šokolaadi , pea suhkrut  ja seepi . Seal müüakse igasugust kaupa, krõbedaid küpsiseid, konserve , likööre , rummi, konjakit, kirsiviina, aniisilikööri ja curaçaod. Seal leiab ulukiliha: jänest , rästaid , nurmkanu , vutte , metsparti  või faasanit , sama kergesti kui eksootilisi puuvilju, nagu banaanid  ja ananassid.","t15-09-1":"9. — Vürtspoodniku väga teenistusvalmis poiss  on valmis andma seda, mida soovitakse: sõstra- või küdooniamoosi , rasva , kurgikesi  või soolatud sardiine .","t15-09-2":"See on väga mugav klientide  jaoks, kes leiavad, kõige tavalisema kauba kõrvalt, kõige haruldasemad esimesed viljad ja kõige maitsvamad puuviljad: mahlased pirnid , ploomid , viinamarjad , virsikud , mandlid  ja pähklid .","t15-tit-5":"Kliendid.","t15-10-1":"10. — Riis  ja läätsed  on suitsutatud heeringate  kasti kõrval; kartul  ja oad  on õunte , viigimarjade , kuivatatud ploomide  ja sarapuupähklite  naabruses. Selles kaupluses leiab värskeid mune  ja oliive ; seepärast täituvad korvid  ja toiduvõrgud  väga kiiresti.","t15-11-1":"11. — Selle suurepärase firma kohv  on omandanud teenijate  ja kokkade seas õiglase kuulsuse, sest vana vürtspoodnik  ise röstib seda kõige hoolikamalt.","t15-tit-6":"Vaatepildid.","t15-12-1":"12. — Kõik ei lähe turule end varustama. Maalilises liikumises tänavakesel, mis viib halli, näeb kõige mitmekesisemaid inimesi. Lahke lihuniku poisi  kõrval, kes lükkab enda ees käru , on siin kaks puhkusel sõdurit, väga uhked oma säravat vormi näidates: husaar  sinise dolmani ja sulgedega tšakoga, ja zuaavide kapral pungis pükstega ja peas fess.","t15-13-1":"13. — Pagar , kes seisab pagariäri  lävel, on äsja sõtkunud oma leiva  taigna ja võtnud ahjust välja sarvesaiad , saiakesed  ja ümarad leivad , mis on vitriinis.","t15-14-1":"14. — Pagariäri kohal elab osav pesuõmbleja , kes annab tööd mitmele tikkijannale . Tema kõrval elab pesija-triikija , kes tärgeldab pesu , olles selle pesnud ja kuivatanud, ja kes triigib seda triikrauaga .","t15-tit-7":"Liha, kalad ja juurviljad.","t15-15-1":"15. — Lihapoes , mis asub esimesel korrusel, müüakse igasugust liha, lambaliha , veiseliha  või vasikaliha , nagu lambakintse, biifsteeke, praade ja kotlette. Lihuniku poiss  lõikab kõik need lihad lahti ja paneb eraldi üdikondid . Lihapoe ukse juures on austrimüüja , kes müüb austreid . Ta avab need, kui seda soovitakse.","t15-16-1":"16. — Kõik need kaupmehed maksavad patendi- või kohatasu; seepärast jälitab politseinik  halastamatult vaeseid juurviljarändmüüjaid , kes neile konkurentsi teevad, kandes oma kärudel ringi porgandeid, rediseid, naereid, porrulauke või sparglikimpe, värskeid herneid, spinatit, hapuoblikat, salatkressi ja peterselli.","t15-tit-8":"Ettevaatust politseiniku eest!","t15-17-1":"17. — Poiss, kes müüb küüslauku  ja sibulaid, teab väga hästi, et ka tema ei tohi oma kaupa turu lähedal müüa. Ta põgeneb, joostes riskiga ümber ajada krabide, vähkide ja krevettide korv, mis kuulub langustide ja homaaride müüjale .","t15-18-1":"18. — Kõik liiguvad ja teevad lärmi; kuid see ei takista selgesti kuulmast rändava klaassepa  häält ega söekaupmehe  hüüdu, kes on äsja mõneks hetkeks jätnud oma käru, et tarnida söekott . ","t16-apar-1":"TABEL Nr. 16 Suur kauplus. — Basaar. — Mänguasjad.","t16-01-1":"1. — Uusaasta läheneb. Suured kauplused on valmistanud ette oma mänguasjade  ja uusaastakinkide väljapanekud.","t16-01-2":"Ma palusin oma vanaisal viia mind basaari, et näha seda ilusat näitust, ja ta nõustus.","t16-02-1":"2. — Kõigepealt peatusime me ilusate relvakilpide ees, milles on püss, mundrimüts, mõõk, mõõgavöö ja paar epolette, või kiiver, kürass  ja püstol . Kõik see huvitas mind palju rohkem kui võlulaternad .","t16-tit-1":"Ilusad vaatepildid.","t16-03-1":"3. — Samas osakonnas oli vahisõdur  oma vahiputkas; ta näis valvavat terve pappmenaaži ees. Kui palju loomi seal oli: papagoi  oma õrrel, ninasarvik  sarvega ninal, põhjapõder , jaanalind , ahv  pähklit närimas, rebane  kana ära viimas, krokodill  tohutuid lõugu ammuli ajamas, kaamel , elegantne hurt , panter , siis kaks looma, keda ma ei tundnud ja kes on, nagu öeldakse, nirk  ja hüään . Ka seal olid leopard  ja hunt ; päris lähedal olid nunnud rotikesed  ja pisikesed hiirekesed  kummist. Lõpuks lõpetasid kogu jõehobu  ja küüruga dromedar . Ma oleksin sinna jäänud veel mitmeks tunniks, kui kõrval ei oleks olnud suurepärast tinasõdureid  täis laagrit, mis mu tähelepanu köitis.","t16-tit-2":"Sõdurid ja sõda.","t16-04-1":"4. — Mu vanaisa, kes on invaliid  ja kes pidi armeest lahkuma haava tõttu, mis tõi talle sõjaväemedali, jutustab mulle väga meelsasti sõjaretkedest, milles ta osales. Ta oli õnnelik seletades mulle väikese miniatuurarmee eri liikumisi. Rühm tõelisi sõdureid, kes basaari külastasid — pioneer , alpikütt  peas barett, jalaväe veebel  ja suurtükiväe seersant  kuldse paelaga varrukal — peatus meie juures, et seletusi kuulata.","t16-05-1":"5. — Mu vanaisa, väga uhke, et tal on nii hiilgav kuulajaskond, improviseeris terve lahinguplaani.","t16-05-2":"Kindlustatud linna, oma vallide ja kraavidega, piiras vaenlase armee, kes pärast pikka pommitamist oli valmis rünnakuks. Kuid piiratud, nälja sunnitud, olid proovinud väljatungi piirajate laagri vastu. Olles tõrjunud rünnaku visas lahingus ümber telklaagri, saatsid võidukad piirajad oma eskadronid taga ajama võidetud ründajaid. Need läksid taganemisele, kattes lahinguvälja surnute ja haavatutega. Sanitarid viisid neid viimaseid kiirabisse, et kirurg neid hooldaks.","t16-05-3":"Vaatamata mõne pataljoni kangelaslikule vastupanule, kes olid moodustanud kare, oli kaotus täielik, armee ülejäänud osa pöördus põgenemisele, jättes palju vange. Vaenlane läks oma võitu kroonima, vallutades linna. Ehk on see sõjaretke lõpp ja pärast vaherahu saab alla kirjutada rahulepingule.","t16-tit-3":"Uusaastakingid.","t16-06-1":"6. — Noored sõdurid, kes naersid, kuulates veterani maalilist jutustust, küsisid temalt veel mõned seletused. Mina käisin ümber müügiletti, et vaadata ilusat ammu  ja vibu  oma noolega . Seal leidsin ma teise loomade kogu: kaks laululindu  — automaatne ööbik ja põõsalind, kes laulsid täiest kõrist — ja rea kummalisi loomi: nahkhiir , boa , kilpkonn , hüljes , vaal  ja täispuhutav haikala .","t16-07-1":"7. — Ma ei peatunud kaua neid vaatlemas, sest ma nägin seda, millest ma unistasin: suurepärast marionettteatrit  imeliste dekoratsioonide ja võluva punase eesriidega. Stseenil näisid kaks näitlejat mängivat rolli väga huvitavas näidendis, sest väikesed papist pealtvaatajad, kes olid seatud loožidesse või istusid tugitoolidel ja parteris orkestrijuhi taga, aplodeerisid elavalt.","t16-07-2":"Kahjuks maksis see teater väga kallilt.","t16-08-1":"8. — Pealegi oli mänguasju raske valida, sest vitriinidesse oli kuhjatud igasuguseid mänguasju: Arlekiin , Pulcinella , Pierrot , kõrvukrätsid  tiibu lehvitamas, vilistavad mustad rästad , haukuvad puudlid, fonograaf  ja kannatusemängud. Üks neist mänguasjadest lõbustas mind väga: see kujutas merelahingut , milles laeva ründasid piraadid maa lähedal, mis oli istutatud täis kookospalme.","t16-09-1":"9. — Ma võisin väga kergesti vaadelda kõiki neid imesid, sest kaupluses oli vähe inimesi, vaevalt mõned uitajad, draguun  ja inkassaator , kes esitas vekslit peamises kassas .","t16-10-1":"10. — Ma küsisin oma vanaisalt, milleks on raamatud, mis on pandud riiulitele kassapidaja taha; ta vastas mulle, et need on raamatupidamisraamatud.","t16-tit-4":"Poe ümber vahtimine.","t16-11-1":"11. — Mänguasjaosakonnast lahkudes läksime me sadulsepatöökotta, et heita pilk sadulatele , jalustele , valjastele , suulistele  ja piitsadele. Sellal kui osakonnajuhataja  andis mu vanaisale mõned teated, läksin ma vaatama portselani ja kristalli  väljapanekut, kus on ilusad salatikausid ja peened teekannud .","t16-12-1":"12. — Et minna teisele korrusele, läksime me korsettide  vitriini tagant, sukakaupluse kõrvalt, kus olid välja pandud väga ilusad aluspüksid . Lähedal laskis müüjanna  ostjal  valida ilusaid siidiseid kangaid .","t16-12-2":"Trepist üles minnes märkasin ma, et kauplus on kaunistatud jaapani laternate , päikesevarjude  ja hiiglaslike palmidega .","t16-13-1":"13. — Teisel korrusel ei olnud palju näha; ainult mööbel , seifid , kummutid , lastevankrid . Kuid kaupluse üldvaade oli väga lõbus.","t16-14-1":"14. — Meie jalge ees nägin ma muusikariistu: harfid , kitarrid , mandoliinid , ventiilkornetid , klarnetid , viiulid oma poognaga  ja isegi suur trumm . Veidi kaugemal, paberiosakonna juures, tingis üliõpilane  müüjaga  vihikumapi pärast. Nende kõrval eristasin ma ilusat aabitsat .","t16-14-2":"Kaupluse keskel oli püstitatud kõrge jõulupuu , mis oli üleni varustatud küünalde, nipsasjade ja igasuguste mänguasjadega: puuhobused , nukud  jne.","t16-14-3":"Parfümeeria  oma hambavete ja mitmesuguste parfüümidega levitas väga head lõhna, mis meieni tõusis.","t16-tit-5":"Me ostame midagi.","t16-15-1":"15. — Kuna mu vanaisa hakkas aega liiga pikaks pidama, läksime me suurest trepist alla. Ta peatus veidi astronoomiatabeli  ees, mis kujutas, nagu ta mulle ütles, komeete , kuu- ja päikesevarjutusi , tuuleroosi nelja ilmakaarega (põhi, lõuna, ida ja lääs), kahe poolkera kaarti, planeete ja päikesesüsteemi . Ma ei saanud kõigest sellest midagi aru, ja mind huvitas palju rohkem paelutatud livree väljakandjal , kes möödus, ja ilusad lehvikud , mis olid mu kõrval, rahakottide  ja portfellide  juures.","t16-16-1":"16. — Ma imetlesin ka väljapanekul sulgi  ja vööpandlaid , ilusaid kunstlilli , mis olid graatsiliselt korvidesse seatud. Kannikesed, levkoid, hüatsindid , pelargoonid , liiliad  ja kapuutsililled  olid väga hästi järele tehtud.","t16-tit-6":"Vanaisa kingitus.","t16-17-1":"17. — Ma palusin oma vanaisal osta mulle üks hambaharjadest , mis olid karbis juuksenõelte  kõrval. Ta nõustus ja ma läksin ise oma ostu kassas maksma, mille juures valmistati ette tähtsat saadetist  ühele kliendile .","t16-18-1":"18. — Järsku tekkis kerge segadus inimeste seas, kes olid peatunud kunstiliste pronksesemete  juures. Varas  oli äsja teolt tabatud inspektori  poolt, kui ta püüdis kedagi paljaks röövida. Hoolitseti selle eest, et politseinik tuuakse tema vahistamiseks, ja just kui me välja läksime, viidi kurjategija vanglasse. "},"noto":{"t01-noto-1":"(*) Ristinimede puhul soovitatakse need kirjutada ka ladinapärasel kujul. See on ainus viis vältida loendamatuid erikujusid. Kuidas muidu valida Giovanni, Jean, Johann, Jan, Hans, John, Ivan jne. vahel? Kas me loome ristinimede jaoks eraldi sõnaraamatu? Võtkem ladina keelest nende nimetav kääne ja öelgem: Ioannes, Ioanna; Iulius, Iulia; Iakobus; Andreas; Lukas. (Täielik grammatika).","t02-noto-1":"(*) Laste- ja poistemängudel on sageli puhtrahvuslikud nimed. Me oleme püüdnud neid idos nimetada nii hästi kui võimalik, kas lastes end juhtida tegevusest endast, mis neid iseloomustab, või valides rahvusliku nime ühes või teises maas, kui see ei ole liiga ebatäpne. Näiteks: vaadimäng (saksa ja prantsuse) on konnamäng  (inglise), milles mängijad püüavad heita oma ümmargusi ketikesi läbi metallkonna suu, mis seisab suu avali augulisel kastil (vaadil). Õlahüpe  erineb seljahüppest ainult selle poolest: pea kohalt hüppamiseks toetavad mängijad käed kaaslase õlgadele, sellal kui «seljahüppes» toetavad nad käed ainult tema seljale. — Või siis on mõned osavõtjatest kummargil, sellal kui teised hüppavad üle nende selja, toetades käed õlale; esimesed peavad taluma hoopi kõverdumata, teised peavad hüppama tasakaalu kaotamata (vaata tabelit ennast).","t05-noto-1":"(*) Balk-o = S. Balken, I. joist, P. solive, It. travicello, V. balka, Hisp. Port. viga. Tehniline tüvi, mida seni ei ole vastu võetud, kuid mida tuleks pakkuda prantsuse sõna solive mõtte edasiandmiseks; see ei ole ei tala P. poutre ega väike tala. See on nelinurkseks tahutud puitlatt, mis kannab põrandat ja lage.","t06-noto-1":"(*) Babo = väikelaps, ingl. baby, pr. bébé, it. bambino.","t06-noto-2":"(*) Lambrequino = pr. lambrequin, hisp. lambrequines, port. lambrequins, isegi sks. ingl. lambrequins, seega sks. ingl. pr. port. hisp. }","t07-noto-1":"(*) Söögi üksikasjade kohta vaata tabeleid 6 ja 13.","t08-noto-1":"(*) Kuna see sõna ei ole täpne: kas on tegemist linalõikuse, viinamarjakorje või õunakorjega? Ehk oleks hea kasutada sõna « mesono », mida pakuti ajakirjas Mondo XIV, lk. 242. Kuid seni ei ole Akadeemia seda uut tüve vastu võtnud ja see ootab arutelusid idistide tavapäraste reeglite kohaselt.","t12-noto-1":"(*) Märkus. — Muidugi on reisikirjeldus tehtud sõjaeelse piiri järgi.","t13-noto-1":"(*) Toa üksikasjade kohta vaata tabelit nr.~6.","t13-noto-2":"(*) Sõnaraamatusse lisatud roogade nimekirja abil saab õpetaja kergesti muuta alljärgnevat menüüd.","t16-noto-1":"(*) Vaata tabelit nr.~6."}}