{"t01-apar-0":"SELETUSVIHIK TEOSELE Delmas’i abitabelid ❦ ESIMENE SEERIA","t01-apar-1":"TABEL Nr. 1 Kool. — Gümnaasium. — Klassiruum.","t01-tit-1":"Üldine kirjeldus.","t01-01-1":"1. — See tabel kujutab **gümnaasiumi** **klassiruumi**. Selles klassiruumis on kaheksa **lauda** (18) ja kaheksa **pinki** (32) . Igal pingil istub kolm õpilast. **Õpetaja** (7) istub **toolil** (8) oma **kateedri** (6) taga.","t01-02-1":"2. — Kateedrist vasakul on **kapp** klaasustega (15) . Paremal on **must tahvel** (1) koos **lapiga** (2) ja **kriidiga** (3) .","t01-02-2":"Kateedri kohal ripuvad **seinatahvlid** ( 9 , 11 , 12 ) ja **kaart** (10) .","t01-03-1":"3. — Mitte kõik õpilased ei istu oma **kohal** (17) . Jaan (4) seisab tahvli juures; ta hoiab lappi ja kustutab **geomeetrilisi kujundeid**.","t01-03-2":"Peeter on kateedri lähedal; ta kogub **kirjalikke töid** (5) ja viib need õpetajale.","t01-04-1":"4. — **See** õpetaja on **elavate keelte** õpetaja. Ta õpetab õpilasi rääkima, lugema ja kirjutama võõrkeeli **(saksa, inglise, hispaania, itaalia, vene** või **prantsuse)**.","t01-05-1":"5. — Klassiruum on väga avar ja väga valge. Tagaseinas on lai **aken**, kaks **tuulutusakent** (78) ja **klaasuks** selle õhutamiseks ja valgustamiseks.","t01-05-2":"See klassiruum ei ole külm. Keskel on selle soojendamiseks väga hea **ahi** (46) oma **toruga** (45) .","t01-05-3":"Seina külge on kinnitatud **riidenagid** (58) ; nende otsas ripuvad õpilaste mütsid ja mantlid.","t01-tit-2":"Mänguõu.","t01-06-1":"6. — **Kell** (63) näitab üheksa ja viis minutit.","t01-06-2":"**Vahetund** (76) on just lõppenud ja tund algab uuesti. Vahetund peetakse **õues** (75) . Me näeme mõnda mängivat õpilast. **Kasvataja** (74) valvab neid.","t01-07-1":"7. — Õues näeme veel teisi inimesi: **inspektorit** (73) , **direktorit** (71) ja **õppealajuhatajat** (72) .","t01-07-2":"Inspektor kontrollib koole, direktor juhib gümnaasiumi, õppealajuhataja valvab õppetööd.","t01-07-3":"Neljas isik on **uksehoidja** (77) . Ta kannab kaenla all päevikut, kuhu märkida puudujad.","t01-08-1":"8. — Õue tagaosas on **võimlemisriistad** (70) ja **käsitöö** (69) töökoda.","t01-08-2":"Tabelist paremal hakkame nägema **muusika**- ja **joonistusruume**.","t01-tit-3":"Üksikasjalik kirjeldus.","t01-tit-4":"Head õpilased.","t01-09-1":"9. — Kateedrist paremal esimeses pingis istuvad **Henrik** (*) , **Stefan** ja **Kaarel**.","t01-09-2":"Henrik on väga tähelepanelik ja töökas; ta kuulab õpetajat. Tema laual on **vihik** (28) , **raamat** (29) , **sõnaraamat** (30) ja **pinal** (31) . Tema raamatul on palju **lehekülgi**; igas peatükis on mitu **lõiku** ja igal **real** palju **sõnu**.","t01-09-4":"Tema naaber Stefan (24) on hoolas. Ta märgib oma vihikusse järgmise korra õppetüki. Tal on ilus **käekiri**. Tema raamat on suletud. Me näeme ainult **kaant** (27) . Tema kõrval on **sirkel** (26) .","t01-09-5":"Kaarel (23) hoiab raamatut käes; ta avab selle, et õppetükki üle korrata. Nagu igal õpilasel on temal enda ees **tindipott** (25) . Ta on sõnakuulelik.","t01-10-1":"10. — Kõrvallauas istuvad **Ludvig, Anton** ja **Paul**. Ludvig vastab oma **õppetükki** (22) ja vastab õpetaja **küsimustele**. Anton (21) on väga tähelepanematu; mõnikord õpetaja isegi karistab teda. Paul (20) on hea **kaaslane**, lahke ja abivalmis. Ta on väga tähelepanelik.","t01-tit-5":"Halvad õpilased.","t01-11-1":"11. — Henriku taga istub **Jüri** (38) . Ta ei ole halb poiss, kuid ta on **lobisev**, tähelepanematu ja rahutu. Tema **kergemeelsus** ja **sõnakuulmatus** tekitavad tunnis **korratust** ja sageli teenib ta karmi **hoiatuse**. Tema **mustandivihik** (35) on räpane, ta teeb sinna **tindiplekke** oma **sulepeaga** (34) , ja seepärast kasutab ta alati oma **kustutuskummi** (36) ; tema **portfell** (33) on rebenenud, sest ta on väga hooletu. Miks ta toob oma **pliiatsihoidja** (37) elavate keelte tundi?","t01-11-2":"Tema naaber Edmund (39) ei salli teda. Ta on tõesti pisut laisk, kuid ta on vaikne ja püsib rahulikult. Ta ei lobise; ainult et kuulamise asemel eelistab ta lugeda oma **lugemiku** **jutte**.","t01-11-3":"Selle pingi kolmas õpilane on **Ludvig** (40) . Ta on hoolas. Ta kirjutab valgele **paberilehele**. Enda ette on ta pannud oma **kuivatuspaberi** (41) .","t01-12-1":"12. — Teise pingi õpilased, õpetajast vasakul, on väga noored. Esimene, väike **Emil**, ei oska veel hästi kirjutada; ta toob kaasa oma **krihvlitahvli** (42) , oma **krihvli** ja oma **käsna** (43) .","t01-12-2":"Tema kõrval istuvad **August** ja **Bernard** (44) . See viimane töötab hästi, kuid tema **riietus** on väga hooletu.","t01-13-1":"13. — Nende taga istub kolm **laiska. Albert** ei õpi oma õppetükke. **Jaakob** (47) magab kuulamise asemel. Tema **laiskus** toob talle **etteheiteid** ja isegi **karistusi**. Lõpuks on **Kristjan** (48) liiga kergemeelne. Ta **käitub** halvasti ega tee mingit pingutust, et end parandada.","t01-14-1":"14. — Tema naabrid seevastu käituvad hästi. **Ernst** (51) armastab **korda** ja **korralikkust**; ta kasutab alati oma **joonlauda** (50) ja oma **pliiatsit** (49) . Ta on **päevaõpilane**.","t01-14-2":"**Frants** (52) on **internaadiõpilane**; ta kannab gümnaasiumi **vormiriietust**; ta sööb ja magab seal. Ta on hea **kaaslane**.","t01-14-3":"Moritz teritab oma **pliiatsit** oma **taskunoaga** (56) ; ta on väga hoolikas.","t01-14-4":"Ta toob kaasa kõik oma raamatud, oma **grammatika** (55) , oma **märkmiku** (54) ja isegi **kirjutusaluse** (53) . Tema **koolikott** (57) on põrandal tema taga.","t01-14-5":"Klassiruumi tagumist kahte lauda hõivavad **head õpilased** (19) .","t01-tit-6":"Joonistamine ja muusika.","t01-15-1":"15. — **Joonistusklassis** on ilusad **mudelid** seina küljes ja **lamp** (62) **lambivarjuga**, mis ripub lae küljes. **Õpetaja** (60) on väga kannatlik; ta parandab õpilaste **joonistusi** (61) ja õpetab neid natuurist **büsti** (59) joonistama.","t01-16-1":"16. — **Muusikaklass** tundub väga huvitav. Seal õpitakse **muusikat** lugema, solfedžeerima **gamminoote** (67) , mis on kirjutatud **noodijoonestikule** (do, re, mi, fa, sol, la, si = C. D. E. F. G. A. B.), tundma **võtmeid** ja laulma kauneid **meloodiaid**. Noodid pannakse **noodipuldile** (65) . Üks õpilastest **mängib klaverit** (64) ja **muusikaõpetaja** (66) **lööb takti** (68) .","t01-17-1":"17. — Me hakkame nägema nurka **käsitöö** **töökojast** (69) , kus poisid võivad õppida puitu hööveldama ja rauda viilima. Seda ei ole igas gümnaasiumis.","t01-tit-7":"Loodusteaduste klass.","t01-18-1":"18. — Matemaatikaõpetaja õpetab õpilastele **geomeetriat, aritmeetikat, arvutamist** ja **meetermõõdustikku**. Me näeme tabelil peamisi geomeetrilisi kujundeid: **ring** (a) , **ruut** (b) , **kolmnurk** (c) , **joon** (d) .","t01-18-2":"Me näeme ka üht **tehet**; see ei ole **liitmine** ega **lahutamine** ega **korrutamine**: see on **jagamine** (e) .","t01-19-1":"19. — Meetermõõdustiku tabelil eristame: **meetrit** (a) , **kaalu** (b) ja selle **vihte**, **liitrit** (e) , **dekaliitrit** (f) , **detsiliitrit** ja **kuupmeetrit** (d) .","t01-19-2":"Õpilased õpivad ka **loodusteadusi** (11) — zooloogiat (a) , botaanikat (b) , geoloogiat (c) — ja **ajalugu** (12) .","t01-19-3":"Kapis on **füüsika** (15) ja **keemia** (16) riistad.","t01-19-4":"Kapi peal on: **kera** (14) , **koonus** ja **maakera** (13) .","t01-19-5":"Tahvlite kohal ripub **kaart**, mis kujutab maailma viit jagu: **Euroopat** (e) , **Aasiat** (g) , **Aafrikat** (f) , **Ameerikat** ( a b ) ja **Okeaaniat** (h) , ning kaht suurt ookeani, **Vaikset** (c) ja **Atlandi** (d) .","t02-apar-1":"TABEL Nr. 2 Inimkeha. — Vahetund. — Mängud.","t02-tit-0":"Inimkeha. *(Lihtne loodusteaduse tund.)*","t02-01-1":"1. — Inimkeha peamised osad on: **pea**, **kere** ja **jäsemed**.","t02-tit-1":"Pea.","t02-02-1":"2. — Pea koosneb kahest osast: **koljust**, mis sisaldab **aju** ja mida katavad **juuksed**, ning **näost**.","t02-03-1":"3. — Meie joonisel ei näe me koljut ega aju; kuid me näeme väga selgesti näo tähtsaid osi.","t02-04-1":"4. — Kõigepealt on siin **laup**, mis annab märku tugevast mõistusest ja alati tegusast mõttest. **Meelekohad** on väga vabad. **Silm** on elav ja laialt avatud. Tihe **kulm** ja pikad **ripsmed** kaitsevad seda.","t02-05-1":"5. — Siin on veel **nina** ja **sõõrmed**. Nina abil me nuusutame ja hingame. Kummalgi pool nina on **põsed**, kaugemal **kõrvad**. Näo alumine osa koosneb **suust** ja **lõuast**.","t02-06-1":"6. — Me ei näe neid väga hästi, sest **vuntsid** ja **põskhabe** varjavad neid meie eest. Kuid me teame, et suus on kaks **huult**, **ülalõug** ja **alalõug** koos oma **hammastega**, ning **keel**. Suu abil me räägime ja sööme. Keele abil me maitseme toitu.","t02-07-1":"7. — Silm, kõrv, nina ja suu on, nagu ka sõrmed, viie meele elundid: **nägemismeel**, **kuulmismeel**, **haistmismeel**, **maitsmismeel**, **kompimismeel**.","t02-08-1":"8. — Pea on seega üks inimkeha huvitavamaid osi.","t02-tit-2":"Kere.","t02-09-1":"9. — **Kael** ühendab pea kerega. See hõlmab **kurgu** ja **kukla**.","t02-10-1":"10. — Kere sisaldab ka palju eluliselt tähtsaid elundeid. **Rinnas** on **kopsud**, millega me hingame, ja **süda**, mis on elu kese. Kui süda lakkab tuksumast, siis elusolend sureb.","t02-11-1":"11. — **Roided** hoiavad rinda.","t02-12-1":"12. — Kere ülejäänud osad on **külg**, **selg**, **õlad** ja **kõht**. Me heidame magama küljele või seljale, me kanname koormaid oma õlal.","t02-13-1":"13. — Kõhus on **magu** ja **sooled**. Need aitavad meil toitu seedida.","t02-tit-3":"Jäsemed.","t02-14-1":"14. — Meil on neli **jäset**: kaks **kätt** ja kaks **jalga**. Kätega me võtame, hoiame, tõstame ja korjame esemeid; jalgadega me seisame, kõnnime ja jookseme.","t02-15-1":"15. — **Õlg** ühendab käe kehaga. Väga tugev **lihas**, kakspealihas, liigutab kätt, mille **küünarnukk** ühendab **käsivarrega**. **Ranne** moodustab **käelaba** liigese, mis lõpeb **sõrmede** ja **küüntega**. Käel eristame **veeni** (ja arterit), milles voolab **veri**.","t02-16-1":"16. — Jala osad on: **reis**, **põlv** ja **põlveõnnal**, **sääremari**, mille **liha** katab **nahk**, **pahkluu** ja **jalalaba**. Jala **luud** on väga jämedad ja väga tugevad. Jalalaba otsas on **varbad**. Ülejäänud osad on **tald** ja **kand**.","t02-17-1":"17. — Selline on inimkeha peaaegu täielik kirjeldus.","t02-17-2":"*Märkus.* — *Väljendi «mul valutab... (pea jne.)» abil saab õpetaja kogu seda sõnavara uuesti kasutada hea või halva* **kehalise seisundi** *seisukohalt.*","t02-tit-4":"Võimlemine. *(Ühe õpilase jutustus.)*","t02-18-1":"18. — Et olla painduvad, väledad ja terved, peame me harjutama oma jalgu ja käsi. Seepärast me mängime ja teeme **võimlemist**.","t02-19-1":"19. — Nädala sees toimuvad need kaks harjutust gümnaasiumi õues (vaata tabelit Nr. 1). Kuid neljapäeval ja pühapäeval läheme me suurele murule, kus meil on ruumi joosta ja lõbutseda.","t02-20-1":"20. — Meie õpetajad ja vanemad saadavad meid mõnikord sinna; kuid harjutusi juhib ikkagi **võimlemisõpetaja** (12) .","t02-21-1":"21. — Murul, sissekäigust vasakul, on **võimlemisriistad** (1) : me ronime mööda **redelit** (2) , me teeme tirelit **rõngastel** (3) ja **trapetsil** (4) , me tõmbame end kätega üles **köisredeli** (5) või **sõlmedega köie** (6) otsa.","t02-22-1":"22. — Vahepeal hüppavad meie kaaslased üle **puuhobuse** (7) või **rööbaspuude** (11) . Teised **poksivad** (8) või **vehklevad** (9) maski ja **floretiga**. Lõpuks **tõstavad** teised **kange** (10) .","t02-tit-5":"Mängud.","t02-23-1":"23. — Võimlejate ümber mängivad poisid ja tüdrukud mitmesuguseid **mänge**. Tüdrukud lõbustavad end oma **vitsarõngaga** (14) ; nad hüppavad **hüppenööriga** (13) või kutsuvad oma vennad ja nõod **kroketi** (15) -partiile. Neile valmistab rõõmu lüüa vastase **kuul** oma **puuhaamriga** eemale just siis, kui too arvab kergesti väravakesest läbi minevat!","t02-24-1":"24. — Poisid eelistavad jõulisemaid mänge. Meelsasti mängivad nad **kurikaid** (16) , mille nad osavalt **kuuliga** (17) maha löövad. Nad ei põlga ka **vurri** (18) ja **bilbokeed** (19) või isegi **konnamängu** (20) . Kuid nende lemmikmängud on ikkagi **kuulikesed** (21) ja **seinapall** (22) , sest **kasvuhoone** (26) sein sobib väga hästi kerget palli tagasi põrgatama.","t02-25-1":"25. — Väike Jaan, kes käib oma **karkudel** (24) , on väga osav ja oskab väga hästi tasakaalu hoida. Tema lähedal mängivad mõned kaaslased **peitust** (25) selles kasvuhoones ja **heki** taga. Teised eelistavad **löögiäraarvamist** (28) või **sulgpalli** (29) , mis lendab ühelt **reketilt** teisele.","t02-26-1":"26. — Muru keskel on kaks puud. Ühe neist jalamil on seitse või kaheksa poissi korraldanud **õlahüppe** (30) -partii (*) . Seda mängu ei tunta kõigis maades; kuid kõik teavad, mis on **seljahüpe**, mida poisid seekord ei mängi.","t02-tit-6":"Mängud vabas õhus.","t02-27-1":"27. **Pimesikk** (31) on samuti väga lõbus; tüdrukud ja poisid panevad kordamööda **silmasideme** silmadele ja püüavad kinni need osavusetud, kes end tabada lasevad.","t02-28-1":"28. — Muru keskel, siin on üks väga prantsuspärane, kuid pisut vägivaldne mäng: see on **karumäng** (32) , mis on palju lärmakam kui nii vaikne **tuulelohe** (33) mäng või kui inglise mäng **tennis** (34) .","t02-29-1":"29. — See viimane sport on suurte õpilaste rõõm. Meie õpetajad ise mängivad seda meelsasti. See nõuab suurt osavust ja väledust ning mulle meeldib see väga. **Kiige** (35) mängud jätan ma tüdrukutele.","t02-30-1":"30. — Mulle ei meeldi üks teine inglise mäng, mis võib ohtlikuks muutuda.","t02-30-1b":"Ma mõtlen **jalgpalli** (36) , mis rõõmustab mu vanemat venda. Ma eelistan meie vana **jooksumängu** (38) , mis on niisama tervislik ja tõesti vähem toores.","t02-tit-7":"Rattasõit ja pallimängud.","t02-31-1":"31. — Samuti sõidan ma meelsasti **jalgrattaga** (37) ümber muru.","t02-32-1":"32. — Järgmisel aastal õpin ma **ratsutama** (39) . Kui ilus on hobune, kes graatsiliselt sammub või traavib ja kes galopis üle takistuste hüppab!","t02-33-1":"33. — Suvel õpime me **ujumiskunsti** (40) . Me sukeldume ja supleme mõnuga jõe selges ja jahedas vees. Mõnikord laseme lõpuks lendu paberist **õhupalli** (41) , mis tõuseb uhkelt õhku niipea, kui see on sooja õhku täis.","t02-34-1":"34. — On veel palju teisi mänge, kuid ma ei jõuaks neid kõiki üles lugeda, ja selle lühikese kokkuvõtte järgi on näha, et neljapäeviti ei ole meie ilusal murul sugugi igav.","t02-34-2":"N.-B. — *Õpetaja täiendab seda peatükki kergesti, kirjeldades üksikasjalikumalt igat tähtsamat mängu.*","t03-apar-1":"TABEL Nr. 3 Lapsepõlv ja noorus.","t03-apar-2":"(Tabelid 3 ja 4 on kokku seatud nii, et nad esitavad neljas **perekonnastseenis** peamised mõisted **ilma**, **vanuse**, **perekonna**, **riietuse** ja **seisundi** kohta.)","t03-tit-1":"*Esimene stseen.*","t03-tit-2":"Ristimistalitus külas.","t03-tit-3":"Kevad.","t03-c1-01-1":"1. — Me oleme **kevadel**, kuudel **märts**, **aprill** või **mai**, nädalapäevadel **esmaspäev**, **teisipäev** või **kolmapäev**. **Kell on kümme** hommikul.","t03-c1-02-1":"2. — **Ilm** on ilus, **õhk** puhas. Päike paistab. Mõned **pilvekesed** (2) tõusevad sinises **taevas** (1) .","t03-c1-03-1":"3. — **Puudel** on vaevalt **lehti**. Saledatel **paplitel** (3) ja kõrgel **plataanil** (17) on seni ainult pungad.","t03-c1-04-1":"4. — **Pääsukesed** (4) tulevad tagasi ja lendlevad rõõmsa siutsumisega ümber **tornikiivri** (7) , mis on **kellatorni** (5) otsas; see torn kroonib küla **kirikut** (6) .","t03-tit-4":"Kirik.","t03-c1-05-1":"5. — Väga lihtne on see kirik oma suure **peauksega** (13) ja suure **kellaga** (8) . Väike **osuti** (9) on numbril X, see näitab **tunde**. **Suur** (10) on numbril XII (keskpäev); see näitab **minuteid**.","t03-c1-06-1":"6. — Kellatornis helisevad **kellad** (11) rõõmsalt. Katuse harjal seisab väike kivist **rist** (12) .","t03-c1-07-1":"7. — Kirikul ei ole ainult suur **peauks** (13) , tal on ka väike külguks. Sellest uksest väljub härra **kirikuõpetaja** (15) , riietatud oma **sutaani**, **käärkambrist** (14) ja läheb **pastoraati** (19) .","t03-c1-08-1":"8. — Tema lähedal on **piimanaine** (24) oma **eesliga** (23) . Ta tuleb tagasi linnast, kuhu ta viis head piima laste jaoks.","t03-tit-5":"Viljapuuaed.","t03-c1-09-1":"9. — Härra Aliboron (eesel) on selle hommikuse jooksuga täiesti rahul. Ta hingab mõnuga sisse õhku, mida on lõhnastanud **õied** (20) , mis katavad naabruses oleva **viljapuuaia** **viljapuid** (18) . Täiesti roosad ja valged on need **virsikupuud** (18) ja **aprikoosipuud** (19) , ja nad lubavad head saaki.","t03-c1-10-1":"10. — Vahepeal lähevad väikesed **mesilased** (22) **mesipuust** (21) sinna suminal oma magusat **mett** korjama.","t03-c1-11-1":"11. — Kuid mis juhtub? Vaat et küla poisid jooksevad kokku ja ajavad hirmunud **haned** (25) laiali. See on rongkäigu väljumine kirikust pärast notari poja **ristimist**.","t03-c1-12-1":"12. — Väike Jaakob ärkab oma **hällis** (26) kellade rõõmsast helinast, ja tema õde Magdalena, kes tahab samuti ristimisrongkäiku näha, palub oma ema tulla tema juukseid kammima ja teda riietama maja lävel.","t03-c1-13-1":"13. — Ema nõustub. Ta paneb pähe oma **rätiku** (28) , selga oma **pihiku** (29) ja ette oma **põlle** (30) , ja tuleb istuma väiksele toolile ukse ette. Magdalenal on ainult tema **alusseelik** (31) ja tema **korsett** (32) .","t03-c1-14-1":"14. — Kui õnnelik ta on! Ta unustab oma lemmiklilled, oma **nelgid** (34) , millele laskuvad **liblikad** (35) , oma **tulbid** (36) , oma **maikellukesed** (37) **pottides** (38) **müüril** (33) , ja oma **roosid** (39) , mis moodustavad nii ilusa heki. Ta vaatab saatjaskonna daamide rikkalikke riideid.","t03-c1-15-1":"15. — Küla poisid ei pane riietust eriti tähele. Nad tormavad ja tõuklevad, et saada **kompvekke** (55) või **münte** (52) . Üks neist nutab (40) .","t03-c1-16-1":"16. — Teine astus **koera** (42) käpa peale, kes kiunudes põgeneb ja ajab hirmu **kanale** (43) ja tema **tibudele** (44) .","t03-tit-6":"Ristimisrongkäik.","t03-c1-17-1":"17. — Rongkäigu ees kõnnib **amm** (45) . Tal on ilus **tanu** (46) pikkade paeltega. Ta kannab **vastsündinut** (47) , kes on üleni **pitsidesse** (48) riietatud.","t03-c1-18-1":"18. — Amme järel tulevad **ristiisa** (49) ja **ristiema** (53) . Nad jagavad kompvekke ja münte. Ristiisal on **kindad** (51) ja **silinderkübar** (50) . Ristiema hoiab käes ilusat **lillekimpu** (54) .","t03-c1-19-1":"19. — Nende järel näeme me lapse **onu** (56) ja **tädi** (58) . Tädil on elegantne **kübar** (59) , onul must **redingot** (57) ja valge vest. Siin on siis **onupoeg** (60) ja **onutütar** (61) . Viimane hoiab käest vastsündinu **õde** (62) , väikest Bertat.","t03-c1-20-1":"20. — Berta teine **vend** (63) kõnnib taga. Ta annab käe ühele **sugulasele** (64) . Perekonna **sõbrad** (65) tulevad siis.","t03-tit-7":"Pealtvaatajad.","t03-c1-21-1":"21. — Rongkäigu lähedal on **kerjus** (66) , kes toetub oma **kargule** (67) . Ta palub almust.","t03-c1-22-1":"22. — Teisel pool on väike väga **viisakas** (68) poiss. Ta tervitab ja soovib «**tere päevast**» inimestele, keda ta tunneb.","t03-c1-23-1":"23. — Külaelanikud on oma majadest välja tulnud ristimisrongkäiku vaatama. Me näeme **talumeest** (69) tema **puuvillase mütsiga** ja tema kõrval **talunaist** (70) . Siis **vanaeite** (71) , kes toetub oma **kepile** (72) . Lõpuks **möldrit** (73) tema suure **viltkübaraga** (74) ja noort talunaist **puukingades** (75) , kes õpetab oma väikelast käima.","t03-c1-24-1":"24. — See stseen on väga lõbus.","t03-tit-8":"*Teine stseen.*","t03-tit-9":"Avalik pidu.","t03-tit-10":"Veemängud ja regatid.","t03-c2-01-1":"1. — **Suvi** on kätte jõudnud. **Juuni** (**juuli** või **august**) kuu palav päike ajab noored suplema ja paadiga sõitma.","t03-c2-02-1":"2. — Jõe paremal kaldal võtavad paadimehed riided seljast, et võtta osa veemängudest ja regatidest.","t03-c2-03-1":"3. — Üks neist võtab jalast oma **kingad** (1) ; ta nööpib need lahti. Tema kaks kaaslast on juba valmis. Nüüd on neil ainult oma **trikoosärk** (2) ja **ujumispüksid** (3) . Nad vestlevad, oma sõpru oodates. Nad räägivad laadast ja peost, mis toimub teisel kaldal.","t03-c2-04-1":"4. — Maas, nende kõrval, lebavad nende kaaslaste **rõivad**: **paar** **poolsaapaid** (4) , **kingi** (5) , **sokke** (6) , **vildist** (7) ja **õlgedest** (8) kübaraid ning **lips** (9) .","t03-c2-05-1":"5. — Üks noormeestest on hoolikalt kokku voltinud oma **ülikonna** (10) . Ta paneb selle käterätikule, millesse tema naaber peagi mähib mõlemad **rõivad**.","t03-c2-06-1":"6. — Kuues poiss jääb hiljaks. Tal on veel **nokkmüts** (11) peas. Ta ei ole seljast võtnud ei oma **särki** (12) , ei oma **kraed** (13) , ei oma **kätiseid** (14) . Ta hoiab käes oma **vesti** (17) ja tal on veel jalas oma **püksid** (16) ja **traksid** (15) . Kindlasti ei ole ta järgmiseks võiduajamiseks valmis.","t03-c2-07-1":"7. — Noormeeste kõrval viib rada, mille servadel on palju **ohakaid** (18) , jõe kaldale, kus isa Jaakob valmistab **pilliroo** (19) vahel **ilutulestikku** (20) , mida õhtul lastakse.","t03-tit-11":"Võiduajamine.","t03-c2-08-1":"8. — Jõel jalutavad mõned daamid **paadis** (21) , varjates end oma päikesevarjudega. Nad jälgivad võiduajamist, mis on väga huvitav. Igas **joolis** (22) sõuavad neli **sõudjat** (24) kõigest jõust, sellal kui **tüürimees** (26) hoiab **tüüri** (25) ja juhib haprat sõudepaati. **Aerud** (23) löövad taktis vett ja kerged paadid liuglevad peadpööritava kiirusega.","t03-c2-09-1":"9. — Mõned noormehed võistlevad silla samba juures **libeda masti** (28) auhinna pärast. Üks neist astub ettevaatlikult mööda painduvat ja libisevat masti, et ulatuda väikese **lipukeseni** (29) , mis on otsa kinnitatud. Tema õnnetu **võistleja** (30) on vette kukkunud. Ta ujub, et kaldale saada.","t03-c2-10-1":"10. — Vanemad noormehed peavad **paaditurniiri** (32) **kai** (33) lähedal. Kõiki neid mänge vaatab arvukas **publik** (31) , kes toetub **silla** (27) **käsipuule** ja on kogunenud **kaldale**. Mõned pealtvaatajad pöörduvad siiski ümber, et jälgida **auhinnamasti** (45) mängu või imetleda **linnavalitsuse rongkäiku**, mis tuleb auhindade **jagamisele**.","t03-c2-11-1":"11. — Kõigepealt on siin mõned **poisid** (35) , kes käivad **muusikute** (36) ees; siis tulevad **linnapea** (37) , abilised ja linnakese **linnavolikogu**. Lõpuks marsivad **tuletõrjujad** (38) .","t03-tit-12":"Laat.","t03-c2-12-1":"12. — **Laadaplatsil** (39) on arvukalt rahvast. Tullakse vaatama mitmesuguseid **putkasid**: **puuhobuseid** (40) , **tsirkust** (41) , kus etendus on juba alanud; **avalikku balli** (42) , kus linna noormehed ja neiud naudivad **tantsimise** rõõmu.","t03-c2-13-1":"13. — Tagaplaanil näeme me **areeni** (44) , kus vapper hispaania **matadoor** võitleb raevunud **härjaga** (45) , siis **ameerika mägesid** (49) , **lasketiiru** (46) , kus harjutatakse **tulirelvade** kasutamist ja **märklauda** laskmist.","t03-c2-14-1":"14. — Lähedal on **laadateater** (47) , kus mängitakse **komöödiat** ja **draamat**. Väga lähedal on **hiiglase** (48) ja **kääbuse** putka. Esimese **kasv** on kaks meetrit ja viisteist sentimeetrit; teine on vaevalt nii suur kui laps.","t03-c2-15-1":"15. — Lõpuks on siin suur **loomaaed** (50) oma **metsloomadega**, oma **tiigriga** (51) , kellel on võimsad **küüned**, oma **lõviga** (52) , kellel on tihe **lakk**, oma kahe **kaelkirjakuga** (53) ja oma **elevandiga** (54) , kes nii osavalt oma **lonti** kasutab.","t03-c2-16-1":"16. — **Taltsutaja** (55) , kes neid loomi treenib, on putka ukse juures.","t04-apar-1":"TABEL Nr. 4 Küps iga ja vanadus.","t04-tit-1":"*Esimene stseen.* Pulmasöök.","t04-tit-2":"Sügis.","t04-c1-01-1":"1. — Noored on suuremaks kasvanud. Üks neist, Jaan, abiellub. Me viibime **pulmasöögil**, mis kogub sama laua ümber pruutpaari perekonnad.","t04-c1-02-1":"2. — Me oleme **sügisel**, **septembrikuus**. **Oktoobri** ja **novembri** külm tuul ei ole veel maad tema rohelisest lehestikust paljaks teinud. Õhtune õhk on leige ja lõhnav; seepärast toimub õhtusöök aias **veranda** (8) all.","t04-c1-03-1":"3. — Kaugemal, **künkal** (3) , asub Jaani vanemate kodu, elegantne **loss** (1) , mis on rohelusse peidetud; ilusad viinamäed, mis annavad suurepärast veini, katavad künka nõlva. Viinamäekasvataja harib ja hooldab neid.","t04-c1-04-1":"4. — Viinamägede kohal lendab **nurmkanade** (2) parv, keda on hirmutanud **jahivahi** (5) lähenemine. See viimane, **püss** kaenla all ja **üle õla riputatud jahikott** seljas, uurib **võsa** (4) koos oma **koeraga** (6) . Ta valvab mõisa ja takistab salaküttidel ulukeid hävitamast.","t04-c1-05-1":"5. — Väljaspool **verandat** ronib **viinapuu-spalee**, millelt ripuvad tihedad **viinamarjakobarad** (7) .","t04-c1-06-1":"6. — Ilusad sügislilled, mis kaunistavad **lauda** (16) , on **krüsanteemid** (9) ; pruudi **isa** (10) on ühe neist pannud oma fraki nööpauku.","t04-c1-07-1":"7. — Söök hakkab lõppema. **Teener** (11) hakkab tooma magustoidutaldrikuid ja võtab peagi ära lauanõude eri osad, **lusikad** (14) , **kahvlid** (12) , **noad** (13) , **vaagnad** (15) , mida enam ei vajata.","t04-tit-3":"Sugulased.","t04-c1-08-1":"8. — Kõik näivad rõõmsad, ja naeratus, millega peigmehe **ema** (17) oma lapsi vaatab, tõendab tema õnne.","t04-c1-09-1":"9. — See abielu ühendab kaks maa rikast perekonda. Jaan, **peigmees** (18) , on suure maaomaniku **poeg** ja temast saab osava tööstureni **väimees**.","t04-c1-10-1":"10. — **Pruutpaar** on noor ja siiski olid nad ammu **kihlatud**. **Noorik** (19) , Martha, on võluv oma **valges kleidis**, mida kaunistavad apelsinipuu õied.","t04-c1-11-1":"11. — Tema **äi** (20) on väga õnnelik, et tal on nii lahke **minia**, ja Jaani **ämm** (21) naeratab, nähes oma **tütart** nii ilusana.","t04-c1-12-1":"12. — Laua otsas istuvad ülejäänud **külalised** (22) , **sugulased, sõbrad, onupojad, onutütred**. **Peakelner** (23) , salvrätik käe all, teenindab neid usinasti.","t04-tit-4":"Sõbrad.","t04-c1-13-1":"13. — Laua paremal pool on **preili** (24) , noore pruudi **sõbratar**, siis tema **vend**, kes on tema **peiupoiss** (25) . Ta vestleb oma **pruutneitsiga** (26) , kes on peigmehe õde ja kellest saab selle abieluga Martha **nadu**. Ta on võluv noor neiu. Tal on ilusad **ehted**, **pärlikee** ja kuldne **käevõru**.","t04-c1-14-1":"14. — Nende lähedal on härra, kes seisab ja tõstab oma klaasi, perekonna **sõber** (27) . Ta on üks **peigmehe tunnistajaist**. Ta **peab toosti**, joob noore pruutpaari **terviseks** ja soovib neile pikka õnne. Ta on riietatud pidulikku ülikonda, frakki ja **lakknahast kingadesse** (28) . Ta saadab **vanaema** (29) , kes on **lesk**.","t04-c1-15-1":"15. — Noormees **frakis** (31) , peene musta vuntsiga, on Jaani **küdi** (30) . Ta on väljapaistev insener. Ta on väga elegantse **noore daami** (33) naaber, kes on Martha **vanem õde** ja selle armsa tüdrukukese ema, kes tuleb, andes käe oma onupojale, pakkuma lille ja **soovima** talle **head õhtut**. Sellel daamil on väga ilusad **kõrvarõngad** ja elegantne **peakate**.","t04-c1-16-1":"16. — Väike onupoeg, kes on oma **pluusi** (36) ja oma pungis **põlvpükste** (37) pärast nii kummaline, on väga haletsusväärne. Ta on **orb** (35) . Väga noorena kaotas ta oma isa ja oma ema. Tema onu on tema **eestkostja** (38) ja jäi vallaliseks, et vaest last kasvatada. Ta on heasüdamlik mees. Ta on pisut kiilas ja väga lühinägelik; ta kasutab **näpitsprille**.","t04-tit-5":"Magustoit.","t04-c1-17-1":"17. — Pidulistest tagapool, **laudlinaga** kaetud laual, on valmis pandud **magustoit** (39) . Suures vaasis on siin puuvilju, **virsikud** (40) , **pirnid** (41) , **õunad** (42) , **aprikoosid** (43) ja **viinamarjad** (44) . Lähedal on **ananassid** (45) , ilus **kook** (46) , **likööripudelid** (48) ja **šampanja** (49) ning ka puhaste **taldrikute** (47) sambad.","t04-c1-18-1":"18. — **Keldrimees** (50) avab vana veini **pudeli** (52) **korgitseriga** (51) . **Korkkork** (53) näib väga raskesti väljatõmmatav. Sellel keldrimehel on **salvrätik** (54) käe all.","t04-c1-19-1":"19. — Pärast õhtusööki lähevad härrad suitsetamistuppa ja daamid lähevad end balliks valmis seadma.","t04-tit-6":"*Teine stseen.* Vanaisa sünnipäev.","t04-tit-7":"Külaskäik.","t04-c2-01-1":"1. — Kümme aastat on möödunud, Jaani vanemad on vanaks jäänud ja armastavad väga oma kolme lapselast, kaht **pojapoega** (2) ja üht **tütretütart** (3) . Kuna täna on **vanaisa sünnipäev**, tulevad lapsed neile head sünnipäeva soovima.","t04-c2-02-1":"2. — Väike Peeter on veel väga noor, ta on ainult kolmeaastane. Ta näeb **kassi** (1) lähenemas. Ta tahab silitada tema ilusat siidist **karva** ja tema pikka **saba**; ta ei mõtle sellele, et graatsiliste **käppade** all peituvad kurjad teravad **küüned**, mis teda ehk kriimustavad.","t04-c2-03-1":"3. — Tema õde Gabriela, kes annab talle käe, on palju tõsisem, ja Marcel oma suure **mantli** (4) ja nahkse **vööga** (5) näib pisut mehistunud, vaatamata oma lühikestele pükstele, mis lasevad näha tema **sukki** (6) .","t04-c2-04-1":"4. — Nende isa on selga pannud oma paksu talvise **palitu** (7) **karusnahkse kraega** (8) ja tema **taskus** (9) on rätik. Tema abikaasal on viltkübar **sulgedega** (10) kaunistatud, tema **jakk** (11) , tema **boa** (12) ja tema **muhv** (13) .","t04-c2-05-1":"5. — On väga külm, sest valitseb talv. **Lumi** (19) on sadanud terve päeva ja majade katused on täiesti valged. Koos **ööga** muutub külm veel teravamaks. Taevas säravad **kuu** (17) ja **tähed** (18) ja läbistavad **pimeduse**.","t04-tit-8":"Haigus.","t04-c2-06-1":"6. — Vaene **pime** (20) , kes ületab platsi **apteegi** (16) ees, juhitud oma **puudlist** (21) , on väga õnnetu. Justiina, **teenija** (14) , toob köögist **kausi** (15) väga kuuma **taimeteed**, mida on heldelt suhkrustatud.","t04-c2-07-1":"7. — **Vanaema** (23) , kes tahab otsida laualt oma **näpitsprille** (26) , et lugeda **retsepti** (27) , mille **arst** (25) on äsja kirjutanud, tõuseb oma tugitoolist, toetudes oma **kepile** (24) .","t04-c2-08-1":"8. — Sageli kannatab ta **tõbede, peapöörituse, nohude, hambavalude** käes, tema jalad on nõrgad ja tema silmad ei ole enam väga head. Sellest hoolimata pilkab ta meelsasti oma vana **arsti**, kes tahab talle alati **rohusegu** (28) määrata. Täna on ta väga rõõmus, sest tema noor perekond on tema ümber.","t04-c2-09-1":"9. — Hästi suletud toas on mugav. Marmorist **kaminas** (29) leegitseb **kaunis tuli** (30) , ja end tuntakse õnnelikuna **lambi** (31) pehmes **valguses**, mille on äsja süüdatud.","t04-tit-9":"Vanaisa.","t04-c2-10-1":"10. — Isegi **vanaisa** (33) on unustanud, et ta oli haige, et tema **reuma** kinnitab ta oma **tugitooli** (34) külge ja et alles eile oli tal **palavik ja minestused**. Ta ei mäleta enam, et ta möödunud talvel põdes **kopsupõletikku** ja et kähe ja piinav **köha** pani ta väga kannatama.","t04-c2-10-2":"Ja siiski sai ta tervise tagasi ainult väga vaevaliselt. Nüüd on tal pisut parem. Kuid tema jalg, mida ta toetab **padjale** (38) , mis on pandud väiksele **pingile** (39) , teeb talle samuti valu.","t04-c2-11-1":"11. — Kui ta on hoolikalt mähitud oma sooja **hommikumantlisse** (35) paksude pärlmutrist **nööpidega** (36) ja kui tal on enda kõrval, et talle ajalehte lugeda, väike **orvuke** (40) , riietatud valgesse **tanusse**, sinisesse **kleiti** (42) ja **pelerini** (41) , siis ta ei kurda.","t04-c2-12-1":"12. — Igal aastal, kui **kalender** (43) taas näitab esimese **detsembri** **kuupäeva**, ootab ta kannatamatult oma **lapselapsi**, sest ta teab, et nad ei unusta seda tähtsat **kuupäeva**.","t04-c2-13-1":"13. — Ta meenutab liigutatult väga ammust aega, mil ta ise läks head püha soovima kuulsale keiserlikule **marssalile**, kelle **portree** (44) ripub seinal ja kes on tema laste **vanavanaisa**.","t05-apar-1":"TABEL Nr. 5 Maja ja selle ehitamine.","t05-tit-1":"Hea kohtumine.","t05-01-1":"Jaan. — Onu, ma tahaksin väga teada, kuidas ehitatakse **maja**.","t05-01-2":"Onu (80) . — See on väga lihtne, mu sõber, tule minuga, ma näitan sulle seda, mida härra Bernard (79) laseb ehitada ja kus ma hakkan elama.","t05-01-3":"Jaan. — Kes siis joonistas selle maja **plaani** (76) ?","t05-01-4":"Onu. — **Arhitekt** (75) ; ta esitas väga selge joonise, mis kiideti heaks, ja **ettevõtja** (77) alustas töid.","t05-01-5":"Jaan. — Kes siis on ettevõtja?","t05-01-6":"Onu. — See on härra Valge, sinu sõbra Jaakobi isa. Ta juhib töölisi koos härra Punasega, arhitektiga.","t05-01-7":"Noh! Vaat just õigel ajal tulevad härra Valge oma **joonlauaga** (78) ja härra Punane oma plaaniga.","t05-01-8":"Tere päevast, härrad. Kuidas teil läheb?","t05-01-9":"Härra Punane. — Väga hästi, aitäh. Tere päevast, Jaan, kui suureks see laps on kasvanud!","t05-01-10":"Onu. — Jah, tõesti, ta on väike mees. Ta on väga tõsine, talle tuleb seletada kõike, mida ta näeb. Täna tahaks ta teada, kuidas ehitatakse maja.","t05-tit-2":"Töölised.","t05-01-11":"Härra Valge. — Noh, tule minuga, sõbrake, ma seletan sulle seda kohe, sest ma armastan väga poisse, kes tahavad õppida.","t05-01-12":"Sa näed seda töölist, kes hoiab käes **labidat** (82) : ta on **kaevaja** (81) . Ta kaevab **kraavi** (46) , et paigaldada veetorustik. Ta on kaevanud ka pinnase seal, kus maja tuleb, et müürsepp saaks püstitada neli **müüri**. Nende müüride osa, mis on maa sees, kannab nime **vundament** (2) . Vundamentide vahele jääv ruum moodustab **keldri** (3) . Sellel keldril on väike aken, mida nimetatakse **keldriaknaks** (5) , **uks** (4) ja trepp.","t05-01-13":"**Müürsepp** (108) jätkas müüride ehitamist, jättes avad **ustele** (8) ja **akendele** (17) .","t05-01-14":"Jaan. — Aga seda müürseppa ma ei näe!","t05-01-15":"H ra Valge. — Nüüd on ta majas töö lõpetanud. Ta on **talli** (54) juures, oma **tellingutel** (110) , ta ehitab **pesuköögi** (56) müüri.","t05-01-16":"Tal on kellu, küna ja **lood** (109) . Aga sa ei jäta neid nimesid meelde.","t05-01-17":"Jaan. — Kindlasti jätan, sest ma palun kohe oma onult väikest kellu ja küna, ja ma teen ise nöörist loodi.","t05-tit-3":"Materjal.","t05-01-18":"Onu. — Ah! väga hästi. Aga ütle mulle, Jaan, mida on vaja maja ehitamiseks?","t05-01-19":"Jaan. — Vaja on **tahutud kive** (59) ja **mörti** (65) .","t05-01-20":"Onu. — Õige, vaata seda meest suure kübaraga oma **vankril** (136) . Ta on **kutsar** (135) . Iga päev toob ta siia **kiviplokke** (60) . Ta laadib oma vankri õues maha, ja **kivitahujad** (83) tahuvad plokke ja saevad neid oma **kivisaega** (85) . **Käsitööline** (146) viib need müürsepale, kes paneb need paika.","t05-01-21":"Vahepeal valmistab **mördisegaja** (87) mörti. Tal on vaja **liiva** (62) , **lupja** (63) ja **vett** (64) . Lubi on tema kõrval **kotis** (71) , **müürsepa abiline** (111) toob talle liiva **käruga** (112) ja **õpipoiss** (113) on pumba (58) juures. Ta täidab **ämbri** (114) . Mört on peagi valmis. **Mördikandja** (107) võtab selle ja viib mööda redelit üles tellingutele, kus töötab müürsepp, kes lõpetab seda maja külge.","t05-01-22":"Ja nüüd, kuidas nimetatakse töölist, kes teeb **katust** (31) ?","t05-01-23":"Jaan. — Ta on **katusetegija** (118) .","t05-tit-4":"Maja katus.","t05-01-24":"H ra Valge. — Jah, aga kõigepealt tuleb **puusepp** (115) .","t05-01-25":"Puusepp teeb **puitkonstruktsiooni** (35) . Ta ühendab **talad** (37) **tappidega** (117) . Need töölised seal üleval, oma laiade sametpükstega, on puusepad. Üks hoiab väikest tala ja teine raiub tapi oma **kirvega** (116) . See, kes on **korstna** (41) juures, on katusetegija. Ta lööb latid (*) palkidele ja **kiltkivid** (66) lattidele. Mõnikord paneb ta katusekive.","t05-01-26":"Talli katus on **katusekividega kaetud** (55) , maja oma on **kiltkiviga kaetud** (32) ja veranda oma on **tsingist** (24) .","t05-01-27":"Jaan. — Kas katusetegija teeb ka tsinkkatuseid?","t05-01-28":"H ra Valge. — Ei, vaid **tsingitööline** (121) või **pliitööline**, see, kes paneb maja katusele **katuseakna** (38) . Ta paneb ka **vihmaveetorud** (43) ja **räästarennid** (42) . Ta joodab kokku tsingi ja pleki. Ta kinnitas **piksevarda** (40) ja **tuulelipu** (39) **viilu** (36) otsa.","t05-01-29":"Jaan. — Kas maja on siis valmis?","t05-tit-5":"Tööriistad.","t05-01-30":"H ra Valge. — Mitte päris. **Krohvija** (99) ehitab **tellistest** (61) vaheseinad, mis jaotavad selle eri tubadeks. Ta krohvib **kipsiga** (70) **laed** (26) ja müürid. Nüüd teeb ta **veranda** (33) lage. Tal on, nagu müürsepal, **kellu** (100) ja **küna** (101) .","t05-01-31":"Siis teeb tisler uksed, aknad, **parketi** (16) ja **aknaluugid** (19) .","t05-01-32":"Nüüd töötab ta õues oma **tööpingi** (90) juures. Tal on **saag** (94) puidu (69) saagimiseks, **höövel** (91) , **kruustangid** (92) , **peitel** (94 bis) , **sirkel** (95) ja puust **haamer** (95 bis) .","t05-01-33":"Jaan. — Ah! aga puutööd teha on lõbusam kui müüri laduda. Onu, sa ostad mulle tööpingi, sae ja hööveli, sest ma teen varsti Medorile kuudi.","t05-01-34":"Onu. — Jah, poisike.","t05-01-35":"Jaan. — Kui rahul ma olen! Ja kes see on, kes seisab välisukse juures?","t05-tit-6":"Värvimine.","t05-01-36":"H ra Valge. — Ta on **maaler** (102) . Ta seisab oma redelil **värvi** (103) potiga ja oma **pintsliga** (104) . Ta värvib välisukse puitu, et see paremini säiliks.","t05-01-37":"Ta liimib ka korterites tapeete.","t05-01-38":"**Tapeetija** (107) , kes on **redelil** (106) , **rõdul** (28) , paneb **rulood** (29) .","t05-01-39":"Tööline, kes seisab suure akna juures, on **klaassepp** (96) . Ta kinnitab **aknaklaasid** (18) **kitiga** (73) . See teine tööline, kes põlvitab keldriukse juures, on **lukksepp** (97) . Ta paneb **lukku** (6) . Tema **viil** (98) on tema kõrval.","t05-01-40":"Jaan. — Kas on ka lukksepp see tööline, kes lööb oma **haamriga** (84) rauale?","t05-01-41":"H ra Valge. — Täpsemalt öeldes on ta sepp (125) . Ta sepistab **rauast osi** (67) **elektrikule** (124) , kes on **vankrikuuri** (51) katusel. Tal on **sepikoda** (126) , **alasi** (127) ja **tangid** (128) .","t05-01-42":"Elektrik kinnitab telefoni **vasktraadi** (44) .","t05-tit-7":"Aiapidamine.","t05-01-43":"Onu. — **Õue** (45) tagaosas, **võre** (47) ja **värava** (48) juures näed sa **aednikku** (129) . Ta valmistab ette **aiakese** (49) . Ta on kaevanud maad oma **labidaga** (131) , ta külvab seemneid ja riisub **rehaga** (130) . Siis kastab ta oma **kastekannuga** (132) **peenrad** (50) ja taimed hakkavad kasvama.","t05-01-44":"**Tallipoiss** (133) , kes on just hobust hooldanud ja talle süüa andnud, puhastab **tõlda** (52) käsna, **käsipumba** (134) ja veeämbriga. Siis viib ta selle tagasi vankrikuuri ja sulgeb ukse paksu **riiviga** (53) .","t05-01-45":"Nüüd oled sa rahul, ma arvan, sa said küllalt seletusi.","t05-01-46":"Jaan. — Jah, onu, aga ma näeksin meelsasti maja sisemust.","t05-01-47":"Onu. — See juhtub homme. Härra Punane seletab sulle plaani ja näitab sulle iga toa nime.","t05-tit-8":"Maja sisemine korraldus.","t05-apar-2":"*(Vaata plaani.)*","t05-01-48":"Arhitekt. — Tule, Jaan, ma lasen sul kohe uurida maja eri osi.","t05-01-49":"Astume **esimesele korrusele** (7) . Siin on **uksekella** (11) nupp. Me astume üles kolm **astet** (14) — see on **välistrepp** (9) — , me ületame **läve** (10) , mis on **välisukse** (8) ees, ja vaat et me olemegi **trepi** (13) jalamil.","t05-01-50":"Jaan. — See on koridor.","t05-01-51":"Arhitekt. — Ei, see on **esik** (12) . **Koridor** (a) on otsas. Paremal on **salong** (b) ja **söögituba** (c) , söögitoa vastas on **köök** (d) ja **teenijatetuba** (e) , siis ees **kabinet** (f) . **Veranda** (23) oma **klaasuksega** (25) on salongi kõrval.","t05-01-52":"Me läheme kohe trepist üles. Hoia end **käsipuust** (15) ja loe astmeid. Neid on neliteist. Siin on **trepimade** (m) , me oleme teisel **korrusel** (27) .","t05-tit-9":"Teine korrus.","t05-01-53":"Trepi vastas on **käimla** (20) ja **tualettruum** (j) . Paremal ilus **magamistuba** (g) kahe aknaga maja **fassaadi** (1) poole. Vasakul on **vannituba** (1) ja **külalistetuba** (i) suure **alkooviga** (h) : magamistoa kõrval on **lastetuba** (k) . See avaneb avarale **terrassile** (21) . Selle terrassi all on teine käimla (20) ja seina küljes on **kell** (22) , mis kutsub õhtusöögile.","t05-01-54":"Jaan. — Lähme **kolmandale korrusele**.","t05-01-55":"Arhitekt. — Kolmandat korrust ei ole. Katuse all on ainult **mansardid** (33) ja pööning (34) . Me oleme uurimise lõpetanud, me võime tagasi alla minna.","t05-01-56":"Jaan. — Aitäh, härra, see on väga huvitav. Ma jutustan kohe oma isale kõik, mida ma nägin.","t06-apar-1":"TABEL Nr. 6 Maja seest, mööbel, toitumine, valgustus.","t06-apar-2":"Maja on valmis. Jaani onu on sisse seadnud oma uues kodus, mille korralduse me juba tunneme. Nüüd vaadakem, kuidas ta on oma maja sisustanud. Me uurime kõigepealt:","t06-tit-1":"Magamistuba.","t06-c1-01-1":"1. — Me tuleme paraja hetkel, sest toatüdruk on ametis **toa** koristamisega.","t06-c1-02-1":"2. — **Tualettlaual** (1) on siin ja seal mitmesuguseid esemeid, millega pestakse, kammitakse, lühidalt tehakse tualetti. Need on **kauss** (2) ja **veekann** (3) , **juuksehari** (4) , **kamm** (5) , **seep** (6) ja **käsn** (7) , lõpuks **pudeleke** (8) vedela hambavee jaoks.","t06-c1-03-1":"3. — Põrandal, tualettlaua ees, on **ämber** (9) musta vee kogumiseks.","t06-c1-04-1":"4. — **Eestoas** (10) näeme mõnda **riidenagi** (13) ja kaht **vihmavarju** (11) **vihmavarjunõus** (12) .","t06-c1-05-1":"5. — Ukse teisel pool on **peegelkapp** (14) , mis sisaldab **pesu** (15) .","t06-c1-06-1":"6. — Kasutagem ära, et **toatüdruk** (16) teeb **voodit** (17) , et uurida selle eri osi. **Voodiraamis** (20) on hea **vedrumadrats** (21) , millele Justiina kohe paneb villase **madratsi** (22) . Siis võtab ta toolidelt kaks **lina** (23) ja **teki** (24) . Seejärel paneb ta voodi peatsisse **põikpadja** (25) ja **peapadja** (26) , mis on koos **sulgtekiga** (27) **voodikattel** (32) . Ta kasutab sulgtolmulappi, et tolmust puhastada **kardinad** (19) ja **voodi baldahhiin** (18) , ja vaat et osa tööst ongi tehtud.","t06-c1-07-1":"7. — Siis peab ta pisut korrastama **öökapi** (28) , üles keerama **äratuskella** (29) , ette valmistama **öölambi** (30) , ära võtma **küünla** (31) , et küünlajalga puhastada.","t06-tit-2":"Töökorv ja kaminatarbed.","t06-c1-08-1":"8. — **Töökorv** (34) **tabureti** (33) kõrval vajab samuti väga korrastamist. Ta peab kokku voltima **tikandid** (35) , sulgema **töölauda** (38) **sõrmkübara**, **niidi** (36) , **nõelad** (37) ja **käärid** (39) ning lukustama **võtmega** (40) laua kaane.","t06-c1-09-1":"9. — Keskel oleval **ühe jalaga laual** (41) vahetab Justiina **karahvini** (42) vee. Ta paneb **suhkrut** **suhkrutoosi** (43) , puhastab **suhkrutangid** (44) ja võtab ära **riideharja** (46) .","t06-c1-10-1":"10. — Toa parem pool nõuab temalt vähem tööd, sest **lamamistool** (47) ja tema **padi** (48) on oma õigel kohal, ja kuna ilm ei ole külm, ei ole miski paigast nihkunud **kamina** (49) tarvete seas. **Labidas** (50) , **tangid** (51) , **tulekoerad** (55) , **tuhatõke** (56) on puhtad; **tulesirm** (54) ei ole paigast nihutatud ja **puukast** (52) on hästi varustatud **halgudega** (53) .","t06-c1-11-1":"11. — Siiski peab ta tolmust puhastama **pendelkella** (57) , **kandelaabrid** (58) ja **taskuasjade alused** (59) , lõpuks pühkima **peeglit** (60) .","t06-c1-12-1":"12. — Mis puutub väikelapse (**babo** (*) ) **hälli** (61) , siis see on juba valmis.","t06-tit-3":"Salong.","t06-c2-01-1":"1. — Nüüd on siin salong. See on väga ilus **tuba**. Kamin, mis asub paremas nurgas, on ehitud õrna **kujukesega** (1) , kahe ilusa **vaasiga** (3) ja drapeeritud sametist **lambrekiiniga** (2) (*) .","t06-c2-02-1":"2. — Et takistada kolde sädemetel vaipa põletamast, on kolde ette pandud vasest **sädemekaitse** (4) .","t06-c2-03-1":"3. — Lähedal on avatud elegantne daami **kirjutuslaud** (5) . Selle taga kirjutab **perenaine** (23) oma kirju.","t06-c2-04-1":"4. — Aken on ehitud **aknakardinatega** (6) , mille **sidemed** (8) on kinnitatud **nagide** (7) külge, ja riidest suurte kardinatega, mis on **ülalt drapeeritud** (9) .","t06-c2-05-1":"5. — Akna süvendis on **potihoidjas** (11) roheline **taim** (10) , uhke palm, mille lehed ulatuvad peaaegu **petrooleumilambini** (12) .","t06-c2-06-1":"6. — Lambi **lambivarju** (13) on seadnud Maria, võluv **neiu** (14) , kes on klaveri (15) juures. Väga sirgelt **pingil** (16) istudes õpib ta muusikapala. Ta on väga osav ja hoolikas, mida tõendab tema **noodikapp** (17) , mis on täiuslikus korras.","t06-tit-4":"Üleannetu poiss.","t06-c2-07-1":"7. — Tema vend Paul otsib **raamatut** (19) **raamatukapist** (18) . Ta on **noormees** (20) , rahutu ja talumatu. Kapi külge klammerdudes, et ulatuda raamatuni, mis on liiga kõrgel, riskib ta maha ajada **büsti** (21) , mis on ülal.","t06-c2-08-1":"8. — Ta kasutab selle rumaluse tegemiseks ära, et tema ema on ametis vestlemisega sõbratariga, **daamiga** (22) , kes tuli mõneks päevaks tema koju. Ema istub **diivanil** (24) **tugitooli** (25) kõrval, ja tema sõbratar on **istmel** (27) , millest me näeme ainult **seljatuge** (26) .","t06-c2-09-1":"9. — Suur **raam** (30) , mis ripub seinal, sisaldab ühe sugulase **portreed** (29) . Lauale pandud **albumisse** (32) on kogutud ülejäänud pereliikmete **fotod** (33) . Lapsed on seda äsja lehitsenud, sest **toolid** (31) on veel laua ümber koos.","t06-c2-10-1":"10. — Portselanist **hiina vaas** (34) , mis on **paberinoa** (35) kõrval, kingiti Mariale tema nimepäevaks, ja **sirmi** (36) , mis kaunistab toa nurka, tõi Hiinast tema onu.","t06-c2-11-1":"11. — Rõõmustatud imeilusatest **maalidest** (37) , mis on **seina** (42) külge riputatud, valgustatud **laelühtrist** (38) , mille **elektripirnid** (39) õhtuti rõõmsalt säravad, näib see salong väga meeldiv. Pehme **vaip** (40) , mis on parketile laotatud, ja nii mugav **elektrikell** (41) teevad selle mugavuse täielikuks.","t06-tit-5":"Söögituba.","t06-c3-01-1":"1. — Õhtusöögikell on helisenud. Kogu perekond, välja arvatud Maria, on laua ümber kogunenud. Söögituba on meeldivalt soojendatud suurepärase fajansist **ahjuga** (1) , millel on peenike **toru** (2) .","t06-c3-02-1":"2. — Selles toas ei ole palju mööblit. Piki seina ripub **pingi** (4) kohal ilustuseks **purskkaevuke** (3) . Väga lähedal on **puhvetkapp** (5) , millele pannakse külmad road, magustoidutaldrikud ja mitmesugused lauatarbed, mida kohe ei vajata.","t06-c3-03-1":"3. — Nii näeme me ülemisel riiulil **praetud kanapoega** (7) , **kala** (8) ja **kaussi** (10) **puuviljadega** (9) . All on siin **juust** (11) , **leib** (12) , **maitseainealus** (13) , mis sisaldab kõike, mida on vaja salati maitsestamiseks: õli, äädikat, **soola** (14) ja **pipart** (15) . Lõpuks on alumisel riiulil **kook** (17) **sinepitoosi** (16) kõrval.","t06-c3-04-1":"4. — Söögitoa kell, mida nimetatakse **seinakellaks** (20) , on väga erilise kujuga. See on paigutatud puitraami, mis sisaldab lisaks **baromeetrit** (19) ja **termomeetrit** (18) .","t06-tit-6":"Õhtusöögi serveerimine.","t06-c3-05-1":"5. — Kõigile toa seintele on paigaldatud vahatatud tammest **puitpaneelid** (21) . Riidest **ukseeesriie** (22) sulgeb küllalt hästi ukse, mis viib verandale. Sinna läheb perekond pärast õhtusööki kohvi jooma. Juba on **tassid** (24) ja **alustassid** (25) valmis **nõudekapil** (23) .","t06-c3-06-1":"6. — Laua kohale on lae külge kinnitatud **rippvalgusti** (26) , mille väga hele lamp valgustab õhtuti kogu söögituba.","t06-c3-07-1":"7. — Nüüd uurigem **söögilauda** (27) ennast. Kui perekond sisse astus, olid lauanõud valmis. **Laudlinale** (28) oli iga lauasolija kohale pandud **taldrik** (33) , **salvrätik** (29) , **lusikas** (34) , **kahvel** (35) , **nuga** (36) ja **klaas** (32) . Olid ka **pudelid** (30) veini jaoks ja **karahvin** (31) vee jaoks.","t06-c3-08-1":"8. — **Teener** (39) tõi kõigepealt **supiterriini** (37) , milles veel auras natuke suppi. Nüüd serveerib ta esimest **rooga** (38) , liharooga. Siis pakub ta neid, mida me juba nimetasime, ja lõpuks, pärast **magustoiduroogi**, kasutab ta ära, et tema peremehed on verandale läinud, et lauanõud ära koristada ja söögituba uuesti korda seada.","t06-c3-08-2":"*Märkus.* — *Toitumist puudutavad üldkasutatavad sõnad on siin antud väga kokkuvõtlikult. Nimekirja täiendatakse kahel tabelil «Hotell» (nr.~13) ja «Turg» (nr.~15).*","t06-tit-7":"Köök.","t06-c4-01-1":"1. — Köögis, mida me hakkame vaatama läbi poolavatud ukse, näeme me maalilist korratust. **Kolde** (1) ees, milles praksub **tuli** (3) , on seatud **vardapööraja** (5) . Ilus **praad** (7) on **vardasse aetud** (6) ja küpseb.","t06-c4-02-1":"2. — **Lõõts** (8) ja **söelabidas** (9) , mida äsja kasutati, on jäänud põrandale nagu ka **halud** (10) .","t06-c4-03-1":"3. — Kamina pealne on korras; **latern** (11) , **tikutoos** (13) , milles on **tikud** (12) , **küünlajalg** (14) ja **küünlahoidja** (15) **küünlaga** (16) on oma kohal. Kuid suur **söeämber** (18) , täis **kivisütt** (17) , mille **kokk** (23) äsja keldris täitis, on jäänud keset kööki.","t06-c4-04-1":"4. — Tõesti, vaene naine peab kiirustama, et lõunasöök oleks õigeks ajaks valmis. Nüüd on ta **pliidi** (19) juures ja segab **kastet** (24) , mida ei tohi liialt kõrbeda lasta.","t06-c4-05-1":"5. — **Ahjus** (20) küpseb kook, mille ta valmistas laste oodeks. Pliidi kohal ripuvad **kulp** (21) ja **vahukulp** (22) .","t06-tit-8":"Nõud.","t06-c4-06-1":"6. — **Keedunõud** (25) , mis on toa tagaosas üles riputatud, on väga puhtad. Ilusad vasest **kastrulid** (26) , **piimapott** (27) , **sõel** (28) ja **riiv** (29) on hoolikalt puhastatud.","t06-c4-07-1":"7. — **Soolatoos** (30) on pandud nõudekapile **teekannu** (31) ja **õlipudeli** (32) kõrvale. **Sahtel** (33) sisaldab arvatavasti söögiriistu ja köögikahvleid.","t06-c4-08-1":"8. — **Luud** (34) ja **sulgtolmulapp** (35) on nurgas. Kokk kasutas äsja **puuplokki** (36) , ta jättis selle akna juurde.","t06-c4-09-1":"9. — **Käterätik** (37) ripub seinal, **lehtri** (38) kõrval. Köögi selles osas on ära pandud **rest** (39) , **hakknuga** (40) ja **lõikelaud** (41) . Siis, hakknoa kohal, **riiulil** (42) , on **potid** (43) , **keedupott** (44) oma **kaanega** (45) ja **katel** (46) . **Pann** (47) ripub lähedal.","t06-c4-10-1":"10. — Ainult vasest **kraan** (48) heidab selles nurgas sära. **Valamu** (49) , millele on pandud paks **suur kann** (50) , on arvatavasti väga mugav oma väikese kapiga, milles hoitakse **äädikavaati** (51) koos oma **kraaniga** (52) , **jäätmekasti** (53) ja **musti nõusid** (54) .","t06-tit-9":"Muud kööki pandud esemed.","t06-c4-11-1":"11. — **Tõrs** (55) , milles pestakse **juurvilju** (58) , ja malmist **katel** (56) , mis on pandud **plaatpõrandale** (57) , on arvatavasti samuti oma koha selles kapis.","t06-c4-12-1":"12. — Kokal ei ole kindlasti puudust ahjudest, sest vaat et siin on lisaks, laua nurgal, **gaasipliit** (59) , millel soojeneb vesi väikeses kastrulis. **Aur** (60) , mis sellest väljub, näitab meile, et see arvatavasti keeb. Tõenäoliselt kasutatakse seda vett kohvi jaoks, sest vaat et laua teises otsas on **kohvikann** (64) ja **kohviveski** (63) .","t06-c4-13-1":"13. — Pliit on ühendatud **gaasipõletiga** (62) pika **kummivoolikuga** (61) .","t06-c4-14-1":"14. — **Päevatööline** (66) , kes tuleb kokka aitama, valmistab ette juurvilju õhtusöögiks. Kui need on puhastatud ja pestud, paneb ta need **vaagnasse** (65) , oodates tundi, mil neid keeta.","t06-tit-10":"Vannituba. *(Suplustuba.)*","t06-c5-01-1":"1. — Meil on jäänud teha ainult üks tagasihoidmatus, et tundma õppida korteri peamised toad: näha vannitoa sisseseadet. See ei nõua pikka aega, sest see ei ole suur, ja me saame kiiresti teada, et **vannil** (1) on hea **veesoojendaja** (2) , et **seebialus** (3) on suplejale käeulatuses ja et **rätikuhoidja** (5) laseb kindlasti kergesti kuivada **käterätikutel** (4) .","t06-c5-02-1":"2. — Selle toa seinad on kaetud **kahhelplaatidega** (6) , mis võimaldasid paigaldada **duši** (7) , kartmata, et vesi, mis selle kasutamisel tagasi pritsib, müüre kahjustab. Tsingist **jalavann** (8) , mis on jalasuplusteks, teeb sisustuse täielikuks.","t07-apar-1":"TEINE SEERIA TABEL Nr. 7","t07-tit-1":"*Esimene stseen.*","t07-tit-2":"Küla talvel.","t07-c1-01-1":"1. — Uusaastavaheajal saatsin ma oma isa Uuslinna, väikesesse külla, kus tal oli vaja ajada mõned kaubaasjad.","t07-c1-02-1":"2. — Me kasutasime **postitõlda** (11) , mis käib linna ja selle aleviku vahet; kuid kuna oli väga külm, ei olnud see sõit vähe mugavas sõidukis eriti meeldiv.","t07-c1-03-1":"3. — Seepärast tundsime me tõelist rõõmu, kui nägime **kutsarit** oma vankrit platsil peatamas, *Valge Karu* **võõrastemaja** (2) ees. **Võõrastemaja peremees** (4) ootas meid oma maja lävel, rahulikult oma **piipu** suitsetades.","t07-c1-03-2":"Ta kutsus meid sisse ja ma ei lasknud end paluda, et end sisse seada raagude tule ees, mis koldes praksus. Siis naersin ma väga terava **põhjatuule** üle, mis pani vana **sildi** (3) kriuksuma ja kandis mustades keeristes ära **suitsu** (1) , mis korstnast väljus.","t07-c1-04-1":"4. — Oli lõunasöögi aeg. Kauem ootamata sõime me hästi lihtsa, kuid maitsva söögi, mida meile pakuti (*) .","t07-tit-3":"Mõned külaskäigud.","t07-c1-05-1":"5. — Pärast lõunasööki saatsin ma oma isa, kes on kindlustusagent, tema klientide juurde. Kõigepealt külastasime me **seppa** (5) , kes elab võõrastemaja lähedal. Ta oli ametis hobuse rautamisega. Ma imetlesin tema abilise tugevust, kes hoidis kindlalt oma nahkpõlle peal hobuse **kabja**, sellal kui sepp kinnitas **raua** (6) tugevate haamrilöökidega.","t07-c1-06-1":"6. — Siis läksime me küla **kingsepa** (7) , vana Jaakobi juurde. Kuigi tal on sildiks väga ilus **saabas**, leppis ta sellega, et pani uued tallad vanale paarile auklikele kingadele.","t07-c1-06-2":"Vanamees ütles meile naerdes: «Linnas olin ma «kingavalmistaja» ja mul ei olnud kliente. Siin olen ma «kingaparandaja» ja tööd on palju.»","t07-c1-07-1":"7. — Ta rääkis meile oma naabrist **habemeajajast** (8) , kelle klientuur ei ole rahul. Tema **habemenoad** on alati täkilised ja tema **käärid** ei lõika kunagi hästi. Kuid kuna ta on küla ainus habemeajaja, ollakse muidugi sunnitud laskma tal end ajada ja juukseid lõigata. Pealegi on ta ihne ja ebasõbralik mees.","t07-c1-08-1":"8. — Õnneks ei sarnane teised **naabrid** temaga. Näiteks **vankrisepp** (9) on heasüdamlik mees, töökas ja abivalmis. On rõõm lasta tal vankrit parandada. Tema töö on alati õigeks ajaks valmis.","t07-c1-09-1":"9. — Vana Jaakob ei kurtnud ka **sadulsepa** (10) üle, keda ta mõnikord aitab **rakmeid** õmmelda, kui tööga on kiire.","t07-c1-09-2":"Mu isa küsis temalt tema perekonna kohta: «Kõigil läheb hästi. Mu lapselaps on **koolis** (12) . Tema **õpetajanna** (13) on temaga väga rahul, ta on hea **õpilane** (14) . Ta ei sarnane mu üleannetu poja moodi; see mõtleb ainult mängimisele. **Õpetaja** (15) ei suuda tal midagi selgeks teha.»","t07-tit-4":"Külajutud.","t07-c1-10-1":"10. — Vanamees jutustas meile siis küla uudised. Hakatakse ehitama uut kooli, sest see, mis on **vallamajas**, on liiga väikeseks jäänud. Pealegi on see lihtne, sest piisab osta osa **möldri** aiast. See tuleb vaesele mehele väga kasuks. Külma pärast ei suuda **veski** (16) **veskikivid** enam nisu jahvatada, sest **ratta** (17) on kinni pannud **jää** (25) , mis kattis **oja** (23) .","t07-c1-11-1":"11. — «Ehitistest rääkides, kas te nägite meie uut **kirikut** (18) ? See on väga maaliline oma lumemantli all. **Vareseid** (19) , kes ei tunne enam ära oma vana kellatorni, istuvad kurvalt **surnuaia** (20) suure puu otsas.»","t07-c1-12-1":"12. — See mõte surnuaiast tuletas kingsepale meelde inimesed, keda mu isa oli tundnud ja kes eelmisel aastal surid. «Kui palju **haudu** (21) , mu hea härra, on teiste juurde lisandunud **küpressi** (22) all! Surm niitis meie vana notari. Kõik külaelanikud viibisid tema **matusel**.»","t07-c1-13-1":"13. — «Vaat et tema järeltulija uisutab ojal. Ta tuli just laskma mul parandada oma **uisu** (26) rihma, mis oli katki.»","t07-c1-14-1":"14. — «Vaat et ka oja kaldal on uus **külavaht** (27) . Ta on endine sandarm, kes hirmutab küla üleannetuid poisse. Nad põgenevad kohe, kui nad näevad tema **sääriseid** (29) ja tema **mundrimütsi** (28) .»","t07-c1-15-1":"15. — «Ah! vaat et vana Joosep veab **koormat küttepuid** (30) pagari jaoks. — See on tõsi, ütles mu isa, ma tunnen ära tema **muulade** (31) rakendi. Mul on tõesti vaja temaga rääkida, ma kasutan juhust ära. Nägemiseni, isa Jaakob.»","t07-c1-16-1":"16. — Just kui me välja tulime, jätsid küla poisid kooli ja tormasid joostes **liumäele** (33) , riskides **kukkumisel** (34) maha kukkuda ja jäset murda. Üks neist võttis vankrisepa juurest oma **kelgu** (32) , pani sellele istuma ühe oma kaaslastest ja läks joostes minema.","t07-c1-17-1":"17. — Teised tormasid **lumehange** (37) **silla** (40) juures ja hakkasid pommitama **lumememme** (39) , kelle nad olid eelmisel päeval püstitanud ja kellele nad olid pannud kübara, piibu ja üle õla riputatud koolikoti.","t07-c1-18-1":"18. — Nad ei hooli külmetavast tuulest ega pakasest. Enamikul ei ole isegi **salli** (35) , ja et pärast **lumepallide** (38) lahingut end soojendada, piisab neile peotäiest väga kuumadest **kastanitest** (42) , mis on ostetud vanalt **müüjannalt** Jaagupilt, kes väriseb külmast oma liiga õhukese **räbala rätiku** (43) all.","t07-tit-5":"*Teine stseen.*","t07-tit-6":"Talumaja kevadel.","t07-c2-01-1":"1. — Vaatamata kõigile talve rõõmudele tervitame me sügava rõõmuga **kevade** tagasitulekut.","t07-c2-01-2":"Kui rõõmustava pildi pakub talu õu õhtul maikuus!","t07-c2-02-1":"2. — Silmapiiril laskub **päike** (1) aeglaselt, uputades **maastiku** (3) oma purpursetesse **kiirtesse** (2) . Usin **kündja** (6) kiirustab oma **põldu** (4) kündma.","t07-c2-02-2":"Oma **adraga** (5) , mis on rakendatud tugeva **hobuse** (7) ette, veab ta **vao** (8) , millesse **külvaja** (9) viskab täie käega **seemne**, mis annab kuldsed viljapead.","t07-c2-03-1":"3. — **Niitjad** (11) , varustatud oma vikatitega, on niitnud heinamaa rohu, heinalised on **heina** (10) kuivatanud, keerates seda **hangudega** (12) ja rehadega, ja vaat et nad tulevadki tagasi.","t07-c2-03-2":"Ühed kõnnivad härgade veetava raske vankri ees; nad kannavad oma tööriista õlal. Teised, laisemad, on end mugavalt seadnud lõhnavale heinale.","t07-c2-04-1":"4. — Möödudes tervitavad nad sõbralikult **aednikku** (16) , kes on ametis **viljapuuaias** (13) **viljapuude** lõikamise ja **pirnipuude** (14) pookimisega. **Ploomipuud** (15) hakkavad õitsema, ja hästi sõnnikustatud **juurviljaaias** (17) on juurviljad, **kapsad** ja salatid juba heas seisus.","t07-c2-04-2":"Väiksel müüril laotab ilus **paabulind** (18) oma **saba**, et lasta imetleda selle imeilusaid **sulgi**.","t07-tit-7":"Talu õu.","t07-c2-05-1":"5. — **Talli** (19) uksed on avatud ja näha on sõim ning **allapanu** (23) , mis kuulub **märale** (21) , kelle **tallipoiss** (20) on äsja lahti rakendanud. **Varss** (22) , nii naljakas oma pikkade jalgadega, järgneb hüpeldes oma emale.","t07-c2-06-1":"6. — **Kaevu** (29) juures lähevad **lehmad** (25) jooma puust **künasse** (26) , mis on neile jooginõuks. **Vasikas** (24) kasutab juhust imemiseks, ja **pull** (27) , kes tunneb heina head lõhna, ammub rõõmsalt ja tõstab uhkelt pead oma võimsate **sarvedega** (28) .","t07-c2-07-1":"7. — Kõik töötavad. **Teenijatüdruk** (32) hoiab käes kaevu **köit** (31) . Ta ammutab vett **ämbriga** (30) , et karja joota. **Küüni** (33) juures riisub mees õlgi, ja **elumaja** (34) ukse ees ketrab vana **ketraja** (35) oma voki ja oma **kedervarrega** **lina** või **kanepit** nagu vanasti.","t07-tit-8":"Talunik.","t07-c2-08-1":"8. — **Talunik** (36) juhib kõiki neid töid ja annab juhiseid oma sulastele. Ta soovitab katuse alla panna **äke** (40) ja **kirka** (39) , mis unustati **kuudi** (38) juurde, kus elab **koer** (37) .","t07-c2-09-1":"9. — Tema hüüded hirmutavad **tuvi** (41) , kes lendab kõigest jõust **tuvipuuri** (42) , ja **kanad** (43) , kes kiirustavad tagasi **kanalasse** (44) .","t07-c2-10-1":"10. — **Lammaslauda** (48) ees on vana **karjus** (45) , kes toob tagasi oma **lambakarja** (49) . Hoides oma **karjasekeppi** (46) , mis tal kunagi ei puudu, nagu ka oma pleekinud **kuube** (47) , viib ta lauta **oinad** (50) , **utid** (53) , **talled** (54) , **kitsed** (51) ja **kitsetalled** (52) . Tema truu **koer** (55) Argus tuleb viimasena ja kiirustab oma haukumisega mahajääjaid.","t07-c2-11-1":"11. — Kogu see lärm ja liikumine ei häiri hea **lüpsilehma** (56) rahu, kes kõlistab oma **kella** (57) , sellal kui teda lüpstakse **lauda** (58) ukse ees.","t07-c2-12-1":"12. Ta näib mõistvat, et ta peab andma oma piima, et **taluperenaine** (60) saaks valmistada **võid** **võimasinas** (61) või suurepäraseid **juuste** (64) , mis tilguvad **tõrre** (63) peale pandud laualt.","t07-c2-13-1":"13. — Kogu **piimakambrit** (59) hoiab väga puhtana **talusulane** (65) , kes on äsja pesnud **piimanõud** (62) suures ämbris, mida ta käes kannab.","t07-tit-9":"Kodulinnud.","t07-c2-14-1":"14. — Oma paksude puukingadega kõnnib ta pisut kohmakalt ja ajab nii põgenema **kalkuni** (68) , **pardid** (66) , **isapardid** (67) ja **haned** (69) , kes avavad laialt **oma noka** (70) ja rahutult kisavad.","t07-c2-14-2":"**Kukk** (71) , võitlushimulisem, ajab püsti oma punase **hari** (72) , raputab oma **saba** (73) sulgi ja laseb kuulda kõlava «kikerikii».","t07-c2-15-1":"15. — **Kanaema** (74) otsib **sõnnikul** (81) koos oma **tibudega** (75) . **Põrsas** (78) põgeneb oma ema, tohutu **emise** (77) juurde, keda me näeme sealauda kõrval.","t07-c2-16-1":"16. — Oma sulgudes söövad **küülikud** (79) ahnelt õrna **rohtu** (80) , mida neile toob taluniku tütar. Jaanika armastab väga oma küülikuid ja tuleb iga päev, olles kanalast värsked **munad** (76) toonud, oma väikesi sõpru vaatama.","t08-apar-1":"TABEL Nr. 8 *Esimene stseen.* Lõikus (*) . — Maastiku ilmed.","t08-c1-01-1":"1. — **Suvega** on maastiku ilme jälle muutunud. Vaole usaldatud seeme on idanenud; roheline taimeke on mullast välja tulnud ja kasvatanud pea. Tera on moodustunud, siis on see valminud, ja nüüdsest on vaja ainult lõigata.","t08-c1-02-1":"2. — **Põllulilled** on avanenud. **Rukkililled** (1) , **moonid** (2) ja **sõrmkübarad** (3) segavad nisupõldude ühetaolisse tooni oma värskete **õiekroonide** rõõmsat vastandust.","t08-c1-03-1":"3. — Viljapuud on end lehtedega ehtinud; vili on valminud. Väike **kirsipuu** (4) on täis ilusaid **kirsse** (5) , mida lapsed suure rõõmuga korjavad ja söövad.","t08-c1-04-1":"4. — Nüüdsest võib kari veeta terve päeva vabas õhus.","t08-c1-04-2":"**Talled** (6) on suureks kasvanud ja neist on saanud ilusad **utid** (7) ja ilusad **oinad** (8) tiheda villaga. Nad karjatavad rahulikult **karjamaa** (9) **rohtu**, mis on kirju **härjasilmadest**.","t08-c1-04-3":"Varsti hakatakse **neid** loomi pügama, et saada nende **villa**, millest tehakse meie riiete kalevit.","t08-tit-2":"Karjus.","t08-c1-05-1":"5. — **Karjus** (10) ei näi neid eriti tähele panevat. Ta hoolib ainult äikesest, mis silmapiiril möödub, ja **lambavaht** (13) , kes viib **põlvpudeli** (14) oma huultele, näib veelgi muretum.","t08-c1-06-1":"6. — Kuumus on rõhuv; sest ka **koer** (15) tuleb janu kustutama; ta lakub **oja** (16) värsket vett ja hirmutab vaest **konna** (17) , kes oli kaldarohtu peitunud. See hüppab selgesse vette, kus õitsevad **vesiroosid** (18) .","t08-c1-07-1":"7. — **Västrik** (19) suples **allika** (20) juures, mis pritsib kahe kalju vahelt, ja peitub **okkaliste põõsaste** (21) ja **viirpuupõõsaste** (22) alla.","t08-tit-3":"Lõikus.","t08-c1-08-1":"8. — Maalastele on nisulõikus väga lõbus aeg. Nad **kukerpallitavad** (24) rõõmsalt **õlekuhjadel** (23) , nad aitavad **lõikajaid** (26) ja sellal kui need niidavad **nisupõldu** (27) oma **vikatitega** (25) , mis on hästi **luisuga** (30) teritatud, korjavad nemad nisu ja seovad selle **vihkudeks** (31) või **kimpudeks** (32) .","t08-c1-09-1":"9. — Mõnikord lubatakse suurematel neist **sirbiga** (12) lõigata **kuldseid kõrsi** (28) , mis kannavad raskeid teradest täis **viljapäid** (29) ; ja väiksemad, valvates **karja** (33) , mis karjatab **karjamaal** (34) suure **pärna** (35) varjus, püüavad oma **võrguga** (36) ilusaid **liblikaid**.","t08-c1-09-2":"Mõned ronivad isegi **vankrile** (37) , et seada vihke, mida neile ulatatakse **hanguga** (38) .","t08-c1-10-1":"10. — Kogu **tasandikul** (39) , kus lendlevad **lõokesed** (41) , valitseb elevus. Kõik on ametis lõikusega. Kuid sellal kui vaesed jätkavad vanade riistade kasutamist, **vikatite, sirpide** ja **kootide** (40) , lasevad rikkad maaomanikud oma nisu või oma **rukki** (43) niita **niidumasinaga** (42) . Siis, ilma et oleks vaja vihke küüni viia, tehakse suured **vihukuhjad** (44) .","t08-c1-11-1":"11. — Siis tuuakse kohale **rehepeksumasin** (47) , mida **lokomobiil** (45) paneb liikuma **ülekanderihmaga** (46) , ja nii eraldatakse tera **õlgedest**, ilma et lahkutaks põllult, kuhu see külvati.","t08-tit-4":"Torm.","t08-c1-12-1":"12. — Sageli tulevad lõikuse ajal **tormid** (53) . Kõigepealt kuuldakse kaugelt **kõue** mürinat; **läänetorm** (54) hakkab puhuma ja painutab lõõtsudes **metsa** (49) kõige jämedamaid puid. Mustad **pilverünkad** (56) tungivad taevasse; neid läbistavad **välgu** (55) pimestavad siksakid. **Vihm** ja mõnikord **rahe** hakkavad sadama, litsudes maha lõikuseks valmis vilja.","t08-c1-13-1":"13. — Sageli süütab välk mõne ehitise. Nii põletati eelmisel aastal tuhaks **tuuliku** (50) katus ja purustati kaks tema **tiiba** (51) .","t08-c1-14-1":"14. — Mõne tunni pärast sünnib rahu uuesti. Särav **vikerkaar** (52) ilmub silmapiirile ja loodus võtab tagasi oma elu, mis oli mõneks hetkeks katkenud. Maainimesed, kes olid varjunud **onnidesse** (48) , hakkavad uuesti tööle ja püüavad julgelt parandada kahju, mida nad äsja said.","t08-tit-5":"*Teine stseen.*","t08-tit-6":"Jaht. — Viinamarjakorje. — Kalapüük.","t08-c2-01-1":"1. — Augusti lõpu või **septembri** keskpaiga paiku, olenevalt piirkonnast, algab jahihooaeg. Vaevalt on esimesed päikesekiired pannud **sisalikud** (2) oma urgudest välja tulema, kui **kütt** (5) asub teele oma **koertega** (4) .","t08-c2-02-1":"2. — Ta on selga pannud oma tugeva paksust kalevist **jahiülikonna** (9) , jalga nahksed **säärised**, millega tal õnnestub käia niiskes rohus, kuhu peituvad **kärnkonnad** (1) ; ta on võtnud oma **püssi** (6) ja oma **jahikoti** (10) , ja vaat et ta läheb.","t08-c2-03-1":"3. — Tagaajamise hoog viib ta keset viinamäge, kus viinamarjakorje on väga elav. Viinamäekasvataja lapsed, kes tavaliselt valvavad teel kitsi, lasevad neil täna juhuslikult karjatada, ja olles posti külge sidunud vana **siku** (3) , kes ei jätaks kasutamata oma vabadust põgenemiseks, annavad nad endale osa lõbust. Üks haarab viinamarjakobara **korjekorvist** (12) ja lõbustab end, lastes **mahla** (14) voolata **peekrisse** (13) , et teha virret (kääritamata veini). Teine paneb pähe **lehepärja** (15) , mille ta äsja punus. Nende lähedal tulevad häbematud **varblased** (16) isegi pressi ette viinamarju röövima.","t08-c2-04-1":"4. — Sellal kui lapsed lõbutsevad, töötavad mehed. **Korjajad** (18) viivad viinamarjad keldrisse **seljakorvidega** (17) ; **tündrisepp** (19) parandab **vaate** (20) , kontrollib, kas **lauad** (22) ja **põhjad** (21) on korras, ja asendab katkised **vitsad** (23) . Ta on ka teinud **tõrred** (25) , millesse valatakse **viinamarjad** (26) , et neid kääritada.","t08-c2-05-1":"5. — Kui kääritamine on lõppenud, lastakse vein välja ja jäägid pannakse **pressile** (28) , ja järk-järgult **kruviga** (29) pigistades pressitakse välja mahl, mis voolab **vanni** (32) , ja nii saadakse veel **veini** (31) .","t08-tit-8":"Õlu ja siider.","t08-c2-06-1":"6. — **Keldri** (27) müüril ronib **humala** (30) väät. Siin on see ainult ilutaim, kuid mõnes maas, kus viinapuu on väga haruldane, kasvatatakse humalat **õlle** tegemiseks.","t08-c2-07-1":"7. — Väike **õunapuu** (33) on koormatud õuntega, mis annavad, kui nad on valminud, suurepärast **siidrit**. Oma **puuris** (34) vaatavad **kanaarilind** (35) ja **ohakalind** (36) kadedate silmadega varblasi, kes vabalt hullavad.","t08-c2-08-1":"8. — Silmapiirini, küngaste nõlval, on ritta seatud **viinapuu-teibad** (40) , mis toetavad imeilusaid **viinapuu-tüvesid** (39) , ehitud raskete **kobaratega**.","t08-c2-08-2":"Terve aasta on **viinamäekasvataja** (42) töötanud, et oma **viinamäge** (38) hooldada, ja nüüd tasutakse talle vaeva eest ilusa saagiga. **Korjajannad** (41) täidavad tõrred, mis on pandud **muulade** (43) veetavale vankrile, ja kõik on rõõmsad.","t08-tit-9":"Kalapüük.","t08-c2-09-1":"9. — Samamoodi on **õngitsejatega** (44) , kes tulid hommikust peale end vee äärde seadma oma **õngeritvadega** (45) .","t08-c2-09-2":"**Kala** (47) haarab **õngekonksu** kohe, kui nad kastavad oma **nööri** (46) vette, ja vaevalt on neil aega **sööta** uuendada, kui uus ohver nööri otsas siputab.","t08-c2-09-3":"Siiski püüab **võrgupüüdja** (48) , kes viskab oma **paadist** (49) **heitevõrgu** keset **jõge** (50) , rohkem kalu.","t08-c2-10-1":"10. — Sügis on heade jalutuskäikude aeg: jalgsi, **ratsa** (52) , **jalgrattaga** (53) , **autoga** (54) . **Teed** (51) on puhtad ja kasutatakse ära viimaseid ilusaid päevi, sest vaat et juba kogunevad **pääsukesed** (56) katustele, et lennata kõigest jõust soojemate maade poole. Vana **pähklipuu** (57) lehestik läheb kollaseks, **pähklid** kukuvad ja kõrged **puud**, mis on rühmitatud nagu **kimp** (58) **kõrgendikul** (59) , jäävad varsti lehtedeta.","t08-c2-11-1":"11. — **Päike** (60) tõuseb hiljem, päevad lühenevad, üsna torkav külmake hakkab tunda andma **hommikul**, ja vaat et juba lahkuvad **metskurvitsate** (61) parved meie vähe külalislahketest maadest.","t09-apar-1":"TABEL Nr. 9","t09-tit-1":"*Esimene stseen.*","t09-tit-2":"Mägi. — Kuurortlinn.","t09-c1-01-1":"1. — Kaheksa päeva olen ma Pratzis. Ma ei suuda väljendada kogu imetlust, mida ma tundsin, kui ma olin Püreneede imepärase **mäeaheliku** (1) ees, mille **hari** (2) paistab sinises taevas nagu hiiglaslik pärjand.","t09-c1-02-1":"2. — Ma ei kujutanud ette, et Püreneede **tipud** (3) ulatuvad nii suure **kõrguseni**, ja ma jäin jahmatusse imeilusate **liustike** (5) ja lumiste **mäetippude** (4) ees, millelt veerevad nii hirmuäratavad **laviinid**.","t09-tit-3":"Mäemaastik.","t09-c1-03-1":"3. — Juba oma saabumisele järgnenud päeval läksin ma vana kustunud **vulkaani** (6) juurde, mis on Pratzi lähedal. Kraatri paljastel ja lagedatel äärtel on veel hästi näha jäljed **mäeküljel** (7) mitu sajandit tagasi voolanud laava teekonnast. Mul õnnestus ühelt **nõlvalt** leida mõned tükid sellest laavast.","t09-c1-04-1":"4. — Pratz asub piiril, ja **kindlus** (8) , mis kaitseb Prantsusmaad Hispaaniast eraldavat **kuru** (27) , meenutab täiesti neid vanu Reini kalda losse, mis näivad oma kalju otsast **saaki** varitsevat.","t09-c1-05-1":"5. — Tohutu **kotkas** (9) , kellel on pesa mitte kaugel **kindlusest** (8) , köidab sageli mu tähelepanu. See **röövlind**, kelle **nokk** on tugev, toob sageli oma poegadele talle või kitsetalle, keda ta hoiab oma **küüntega**. Nii suur on tema **tiibade** ulatus, et ta suudab kaua liuelda oma raske koormaga.","t09-tit-4":"Matkaja.","t09-c1-06-1":"6. — Seal on kõige meeldivam jalutuskäik retk «Cau» koski (10) juurde. **Veelangus** kukub keeristes ja kaob siis ilusa **ojana** **kuusikusse** (11) , mis asub linnast läänes. Me tõusime läbi selle kuusiku **meteoroloogiajaamani** (12) ja **vaateplatvormi** otsast nägime kogu piirkonna **panoraami**. **Maastik** on imepärane, ja **loodus** näib maale pillavat kõiki aardeid, mis tal on.","t09-c1-07-1":"7. — Alla minekuks kasutasime me **köisraudteed** (13) ja peatusime väikeses **jaamas** vana **feodaallossi** **varemete** (14) juures, kus kunagi elasid Pratzi isandad.","t09-c1-08-1":"8. — Vaene loss! Mida ta küll mõtleb, nähes all kenat **kuurortlinna** (15) , mis on nüüd moodne **termaalkuurort**?","t09-c1-08-2":"**Kliima** on nii meeldiv, **mineraalvesi** nii mõjus, et **sanatooriumis** (17) kasutatav **ravi** on tõeline lõbu.","t09-tit-5":"Meeldiv termaallinn.","t09-c1-09-1":"9. — Pealegi on tehtud kõik, et viibimine meeldivaks teha. Suur **viadukt** (16) ehitati raudtee võimaldamiseks; **termaalasutuse** **park** (18) , kus **antakse kontserte**, on võluvalt seatud. Mitu graatsilist «**villat**» (19) ehitati kasiino (21) ümber, ja väga hästi hooldatud **maantee** (22) hõlbustab suuresti läbikäimist.","t09-c1-10-1":"10. — Lihtne **nõlvak** (23) eraldab **teed** (20) päris **orust** (25) , mille põhjas on graatsiline väike **järveke** (26) , mis toidab selget **oja** (24) .","t09-c1-11-1":"11. — Oru teisel pool käib **rauakaevanduse** (28) töö. Mitu korda käisin ma vaatamas **kaevureid**, kes laskuvad **šahti**, ja ma isegi sisenesin **käiku**, kus nad veedavad oma päeva, kaevandades **maaki**, mis sisaldab **metalli**.","t09-c1-12-1":"12. — Kaevanduse lähedale ehitati tähtis **sulatustehas**, et kohe ära kasutada sealt saadavat rikkust. **Kõrgahi** (29) , mida soojendab siin rohkesti leiduv **kivisüsi**, võimaldab kiiresti ja odavalt saada **malmi**.","t09-c1-13-1":"13. — Mitte kaugel kaevandusest kaevatakse **kivimurdu** (30) . Ei **graniiti**, ei **porfüüri**, ei isegi **liivakivi** ei raiu vana **kivitööline** oma **kirkaga**, vaid lihtsat **tahutud kivi** majade ehitamiseks.","t09-c1-14-1":"14. — Üks selle maa ilusamaid ehteid on **kuused** (31) . Kõikjal **kuristiku** (32) põhjas, **mägijõe** (33) , **sügaviku** (34) või järsaku kaldal annavad nende peened okkad rohelise varjundi.","t09-tit-6":"Jalgsi käimine.","t09-c1-15-1":"15. — Ma kasutan oma vaheaega **pikkadeks** jalutuskäikudeks. **Teed** (35) , mis looklevad mäel, võimaldavad läbida, distantsile mõtlemata, mitu **kilomeetrit** ja sageli mitu **kümmet kilomeetrit**.","t09-c1-15-2":"**Piirikivid** (36) ja **viidapostid** (37) tähistavad teid, millel kohtab sageli noort **mägilast** (38) **kandekotiga** (40) küljel, kes kannab **marmotit** (39) , või mõnda **mustlast** (41) , kelle **karusnahkne kuub** (42) on kummalises vastuolus vana rebenenud **kapuutsiga** (43) . Ta talutab ketiga taltsutatud **karu** (44) .","t09-tit-7":"Mägedele ronimine.","t09-c1-16-1":"16. — Peaaegu iga päev käin ma **teejuhiga** (48) **ronimas**, ja ma olen väga uhke, kui ma, **seljakott** (47) seljas ja «**alpikepp**» käes, nagu tõeline **turist** (46) , ründan **kaljusid** (45) .","t09-c1-17-1":"17. — Mäe otsast paistavad tasandiku elanikud mitte suuremad kui sipelgad; **lambakari** (50) , mis karjatab **karjamaal** (49) , näib laste mänguasjana. **Mänd** (51) või ka **puumajake** (52) paistab vaevalt täpina rohelusel.","t09-c1-18-1":"18. — Nende retkede ajal kohtame me sageli **rajal** (53) **mägikitsekütti** (54) , kes kannab õlal looma, kelle ta äsja tappis.","t09-c1-19-1":"19. — Ma panin oma herbaariumi väga tähelepanuväärse **sõnajala** (55) oksa ja ilusa roosa **kanarbiku** (57) oksakese, mille ma korjasin väikese **koopa** (56) suudmes oma viimasel jalutuskäigul.","t09-tit-8":"*Teine stseen.*","t09-tit-9":"Mets. — Jaht.","t09-c2-01-1":"1. — Eile veetsin ma metsas imelise päeva. Usinus, mis valitseb loomade ja **putukate** (5) seas, kes seda asustavad, huvitas mind väga.","t09-c2-01-2":"**Ämblik** (1) , kes koob oma **võrku** (2) kahe oksa vahele, et püüda mööduvat **kärbest** (3) , **tigu** (4) , kes vaevaliselt kannab oma koda, põdrapõrnikas, kes oma saaki uurib, usin sipelgas, kes on väga innukas **sipelgapesa** (6) juures, kõik need väikesed käisid, tulid, töötasid erakordse usinusega.","t09-c2-02-1":"2. — **Madu** (7) , keda ma esimesel pilgul pidasin **rästikuks**, kuid kes ei olnud midagi muud kui lihtne **nastik**, oli peitunud puutüve alla ja pistis aeg-ajalt välja oma peenikest peakest, mis näis alati hammustamiseks valmis. Minu ees roomas raskelt jäme **nälkjas** (8) , olles ära söönud ühe maitsvatest **maasikatest** (11) , mida seal rohkesti kasvab.","t09-c2-03-1":"3. — Maapind oli vaibaks kaetud **metsalilledega**: **nurmenukud** (9) , **igihaljad** (10) ja palju muid taimi, mida ma ei tundnud, õitsesid **rohutuustide** (12) vahel.","t09-c2-04-1":"4. — Selles piirkonnas on **trühvel** peaaegu sama tavaline kui **seen** (14) , ja metsavahile kuuluv **põrsas** (13) uuris maiuslikult, kas tal õnnestub mõnda neist leida.","t09-tit-10":"Salaküttimine.","t09-c2-05-1":"5. — Ma viibisin stseeni **lõpus**, mis mind väga lõbustas. Oma **lühijalgse koera** (15) haistmise abil oli **metsavaht** (16) äsja üllatanud **salaküti** (22) hetkel, mil see valmistus ära viima **ulukit** (17) , mille ta oli tapnud. Eelistades oma saaki maha jätta kui end vahistada lasta, oli salakütt põgenenud, ja **jänes** (18) , **emahirv** (19) , **metskits** (20) ja **metssiga** (21) lamasid rohul, rõõmustades metsavahti.","t09-c2-06-1":"6. — Metsa puude mitmekesisus on hämmastav. **Pöögid** (23) ja **kased** (26) , **männid**, mis annavad **vaiku** (27) , **tammed** (29) ja veel palju teisi segavad oma oksi.","t09-c2-06-2":"**Luuderohi** (24) , mis klammerdub kõrgete puude tüve külge, annab **metsale** (25) sädeleva rohelise, mis ühineb meeldivalt **sambla** (31) heledama ja kahvatuma rohelise tooniga, milles **roheline rähn** (30) putukaid otsib.","t09-tit-11":"Metsamaastik.","t09-c2-07-1":"7. — Vanad tammed võlusid mind. Nende jämedad väändunud **juured** (32) , poolenisti mullast välja tulnud, annavad neile uhke jõu ja tugevuse ilme, ja ma küsin endalt, kuidas võib **omanik** (35) otsustada lasta need maha võtta ja anda need **saele** (34) , mis kuulub **raiujale** (33) . Vaesed **tüved** (36) , oma **koorest** (37) paljaks tehtud või **kirvega** (38) lõhestatud, mida hoiab **päeviline** (39) , teevad mulle kurvaks.","t09-c2-08-1":"8. — Lähedal on vana **söepõletaja** (41) valmistanud oma **labidaga** söe**kuhja** (42) , ja vanaeit tõi **kubu** (40) **kuivanud puitu** mahavõetud puude okstest.","t09-tit-12":"Jaht.","t09-c2-09-1":"9. — Ma tahtsin minna mõneks hetkeks puhkama **metsavahi majja** (46) , kuid kui ma jõudsin **järvekese** (43) juurde, millel ujub ilus **luik** (45) , märkasin ma, et hiljutine **üleujutus** (44) oli tee tõeliseks **sooks** muutnud. Ma pidin ümber pöörama, ja möödudes **seedrist** (49) , **paplitest** (48) ja **jalakast** (47) , mis on metsa serval, nägin ma **võsast** (54) välja tulemas imeilusat **hirve** (50) , keda taga ajas visa **jahikoerte kari** (51) , keda ergutas ka **sarv** (53) , mida puhusid **ratsakütid** (52) . Vaene loom oli täiesti kurnatud. Ta kukkus surres mõne sammu kaugusele minust.","t09-c2-10-1":"10. — Metsavahi poeg, keda **ajujahi** lärm oli ligi tõmmanud, tuli majast välja ja me läksime kahekesi tagasi metsa. Ta oli näinud **harakat** (56) vana tamme oksal. Ta arvas, et selle pesa on arvatavasti peidus **lehestikus** (58) , ja ta tahtis pesa kätte saada.","t09-c2-10-2":"Väle nagu **orav** (61) , ronis ta **oksalt** (55) oksale, kuid ta ei leidnud midagi ja tal õnnestus ainult lendu ajada vana **vares** (60) , kes istus **harul** (57) .","t10-apar-1":"TABEL Nr. 10 Meri. — Sadam.","t10-01-1":"1. — Suvel, sellal kui ühed otsivad mäel rahu ja jahedust, eelistavad teised minna rannikule. Nii tegime meie eelmisel aastal, sest me armastame väga **ookeani** (1) .","t10-02-1":"2. — Mina tunnen suurt lõbu, vaadeldes seda tohutut veeavarust, mis ulatub **silmapiirini** (2) , ja nähes pikale **ülesõidule** väljumas hiiglaslikke **aurulaevu** (3) , millele lähevad pardale Ameerikasse sõitvad reisijad.","t10-03-1":"3. — Seepärast valib mu isa, kes tunneb mu kalduvust, vaheaja veetmiseks alati mõne väga rahuliku ranna, mis asub ühe meie suure **sõjasadama** lähedal.","t10-03-2":"Meie viimase peatuse ajal tuli **eskaader** ankrusse tohutu **muuli** (4) taha, mis sulgeb ja kaitseb **sõjasadamat** (5) , ja mul õnnestus oma soovi järgi imetleda mitmesuguseid **sõjalaevu**, väikest **allveelaeva** (10) , mis sukeldub ja kaob vete alla, ja ka tohutut **soomuslaeva** (9) , mis seni kartis peaaegu ainult **torpeedopaadi** (8) rünnakuid.","t10-tit-2":"Väikesed laevad.","t10-04-1":"4. — See viimane oskas juba väga **osavalt** leida paksu metallsoomuse nõrga koha, et sinna torgata ohtlik **torpeedo**, mille plahvatus toob kaasa laeva hukkumise, kuid siiski oli see vähem kardetav kui allveelaev, sest hävitajad ajavad seda kergesti taga.","t10-05-1":"5. — Ma võisin näha ka kiireid soomustatud **ristlejaid** (6) , peaaegu sama haavamatuid kui tõeline soomuslaev, mitut **transpordilaeva** (12) , kolme või nelja **kahurpaati** (7) ja lõpuks üht **fregatti** (11) . **Selle laevastiku vaatepilt, kui see ankru hiivamiseks manööverdab, on kõige huvitavam.**","t10-06-1":"6. — Kui suur ehituse erinevus nende suurte teraskuhjade ja elegantsete **kolmemastiliste** või graatsiliste **purjelaevade** (13) vahel, mida kaubalaevastikus veel praegugi kasutatakse ja mida ma nägin kõigi purjedega sadamasse sisenemas, kui ma jalutasin **kail** (14) . Tõsi küll, need kaotasid palju oma eelistest, **kui** **tuul** oli vastu. Nad pidid kõik purjed alla laskma, et basseini tagasi tulla, ja **puksiiri** (16) oli vaja, et neid ära tuua ja kai äärde tuua nagu lihtsaid **praame** (17) .","t10-tit-3":"Kaubasadam.","t10-07-1":"7. — Selles sadamas, millest ma räägin, on huvitav see, et see ei sisalda ainult sõjasadamat, mis on hiiglaslike töödega kunstlikult rajatud, vaid ka imepärast **kaubasadamat**, mis asub suure jõe suudmes.","t10-08-1":"8. — Maakeel, mis eraldab kaht basseini, on kindlustatud ja kaitstud **patareide** ja **bastionide** reaga, mis ulatuvad merre. Vaja on eriluba, et jalutada **vallidel** (15) . Ma sain selle kergesti oma onu kaudu, kes on **laevatehaste** (18) insener, ja ma läksin vaatama laevu, mida ehitatakse avarate angaaride all.","t10-09-1":"9. — Ma viibisin isegi soomuslaeva vettelaskmisel ja ma mäletan liigutavat hetke, mida kogu rahvahulk tundis, kui hiiglaslik mass, endale jäetud, hakkas libisema oma hälli sarnasel raamil ja tuli jõe veele ujuma.","t10-10-1":"10. — Laevatehastesse minekuks ületatakse **õppeväli** (19) , kus garnisoni sõdurid tulevad iga päev harjutama, ja minnakse üle raudse **sillakese** (20) , mis ühendab paraadiplatsi **arsenaliga** (21) .","t10-tit-4":"Arsenal ja dokid.","t10-11-1":"11. — Koos oma onuga külastasin ma seda suurt ehitist, mis on täis **kahureid** (22) , **kuule** (23) ja **mürske**. Ma nägin ka **metallitehast** (24) , kus valmistatakse aurulaevade **katlaid** (25) .","t10-12-1":"12. — Väga lähedal on **dokid** (26) — parandusdokid — ja väga tähelepanuväärsed **ujuvdokid** (27) , kus ma võisin väga lähedalt näha, parandatava laeva peal, paadi **sõukruvi** (28) , **kiilu** (29) ja **rooli** (30) .","t10-13-1":"13. — Kaubasadam on täpselt sama uurimist väärt kui sõjasadam, ja ma veetsin palju tunde kaidel ammuli sui, kus on kinnitatud **rattaaurikud** (31) , mis sõidavad mööda jõge üles, ja vaadates töötamas **mastkraanasid** (32) , mis tõstavad nagu sulgi tohutuid koormaid.","t10-tit-5":"Loots.","t10-14-1":"14. — Ma imetlesin **ookeaniaurikuid** (34) , mis väljusid reidilt, oma **lippudega** (35) tuules, juhituna osava **lootsi** (36) poolt, kes oskab imepäraselt kulgeda mööda faarvaatrit, mis on tähistatud **poidega** (40) ja märkidega, vältides **lodju** (41) , mida on raske juhtida nende ainsa nelinurkse purjega. Ma eristasin **vööris** (37) — eesosas — teise klassi **kajutid** (39) , ja **ahtris** (38) — tagaosas — esimese klassi salongid.","t10-15-1":"15. — Mõnikord viibisin ma ka **kaubalaeva** (42) laadimisel, millesse oli äsja kuhjatud **lao** (43) ja **merejaama** (44) kaup, mille olid kohale toonud **kaeraudtee** (45) arvukad rongid.","t10-tit-6":"Sõudmise lõbu.","t10-16-1":"16. — Sageli sõudsin ma **ujuvdokis** (53) , kuhu tulevad varjuma **paadid** (46) , ja mulle oli rõõm käsitseda **aeru** (47) . Ma tõusin **tekile** (48) ühel **purjepaadil** (49) , ma ronisin mööda **trosse** (52) **mastile** (51) kuni **raadeni** (50) , siis jätkasin ma oma jalutuskäiku **joolaga** (54) raskete **kalapaatide** (55) vahel, kus **võrgud** (56) kuivavad.","t10-17-1":"17. — **Kail** (58) liikus mu ees kõige mitmekesisem **kaup** (59) , mis oli **kastides** (60) või **pallides** (61) . Need moodustasid lodjade **lasti** (63) , ja võimsad **kraanad** (62) võtsid need ja panid **veoautodele** (64) , sellal kui voorimehed deklareerisid need ja maksid maksud **tollis** (65) .","t10-18-1":"18. — Lõpuks, kui ma jõudsin **pöördsillani** (66) või **lüüsini** (69) , möödudes **süvendajast** (68) , mis puhastab **kanalit** (67) , astusin ma maha kaile **semafori** (70) juures.","t10-19-1":"19. — Selle kai teisel pool tulevad tõesti randuma **šalupad** (71) , mis toovad maale eskaadri ohvitsere. On imetlusväärne vaatepilt näha madruseid taktis oma aere tõstmas, sellal kui **laine** (72) kantud paat randub kergesti maabumiskoha trepi juures. Sellel kohal saab paremini jälgida **loodet** ning **tõusu** ja **mõõna** liikumist **rannal** (73) .","t10-tit-7":"Klubi.","t10-20-1":"20. — Koju tagasi minekuks kasutasin ma **elektritrammi** (74) , mille **peatus** (75) on **posti** juures, mis on pandud ohvitseride klubi ette.","t10-20-2":"Klubi **rõdult** (76) , mis on ehitud **ankrute** (77) , kahurite ja kuulidega, nägin ma sageli suurepärast mereohvitseride kogunemist: **leitnante** (78) oma mõõgaga, suurtükiväe **kapteneid** (79) ja **jalaväe** omi (80) oma **mõõgaga**. Nende taga oli **madrus** (81) , kes tõi neile **pikksilma**, kui nad tahtsid eristada, mis kaugel toimub.","t10-21-1":"21. — Ma nägin ka noori **nooremleitnante** (82) , kes said juhiseid oma **komandörilt** (83) või **admiralilt** (84) , sellal kui **pootsman** (85) ootas, et neid laevale viia.","t10-22-1":"22. — Sellelt rõdult on vaade suurepärane: valitsetakse kogu randa oma **telkide** (86) ja **kabiinidega** (87) , ja nähakse supluse ajal **suplejaid** (88) , kes rõõmsalt hullavad **kasiino** (89) ees.","t10-23-1":"23. — Ranna otsas moodustab rannik väikese **kaljuse** **poolsaare** (91) , kus **murdlained** (92) tulevad murduma ja millele on ehitatud **tuletorn** (93) , mis öösel näitab meresõitjatele teed. See poolsaar on maaga ühendatud ainult väga kitsa **maakitsuse** kaudu (90) .","t10-tit-8":"Rannikute üldvaade.","t10-24-1":"24. — **Pank** (94) laiub, meri on selle lõhestanud ja joonistab sellesse kapriisselt rea **lahtesid** (95) ja **neemi**, tehes selle väga maaliliseks.","t10-24-2":"**Platool** (96) , mis valitseb **väina** (98) , on väga tähtis **kindlus** (97) ja mõned «villad».","t10-25-1":"25. — See väin eraldab mandrist väga ohtliku **saare** (99) , mida ümbritsevad **rahud** (100) ja **murdlained**, kus paadid ja isegi suured laevad mõnikord karile jooksevad. Vaatamata abi kiirusele ja **päästepaatide** kiirele saabumisele on need **laevahukud** hirmuäratavad, ja pööripäeva **tormide** ajal on mitu laeva hukkunud koos inimeste ja kaubaga.","t10-25-2":"Vaatamata sellele naabrusele on **sadam** madruste seas väga sagedasti külastatud.","t11-apar-1":"KOLMAS SEERIA TABEL Nr. 11 Linn ja selle monumendid. — Tulekahju.","t11-tit-1":"Eeslinn.","t11-c1-01-1":"1. — Ma elan suures linnas, mis asub 100 kilomeetri kaugusel ookeanist ja mis on siiski esimese järgu **sadam** (1) . Jõgi, mis seda ääristab, on 400 meetrit lai ja moodustab väga ilusa reidi.","t11-c1-02-1":"2. — Kogu linna osa, mis on **kaidel** (2) , näib täiesti merelisena ja tööstuslikuna ning moodustab **eeslinna** (3) , mida asustavad ainult meremehed ja töölised. Need töötavad **vabrikutes** (4) ja **gaasitehases** (5) , mille kõrge **korsten** (6) ja **gaasimahuti** paistavad väga kaugele.","t11-c1-03-1":"3. — Keskajal oli linn kindlustatud, ja leidub veel mõned jäänused selle müüridest, eriti **värav** (8) , mis kuulub vanale **kindlustatud lossile** (7) ja mida külgnevad selle kaks **torni** (9) , mida praegu kasutatakse **vanglana**.","t11-c1-04-1":"4. — Kogu selles **linnaosas**, mis näib väga vana, on ainult üks ehitis suhteliselt uus: see on **toll** (10) . See asub kai ja **tänavakese** (11) vahel, mis viib vana **raekoja** (12) juurde. Seda viimast monumenti tuntakse kergesti ära hiiglasliku **kellatorni** (13) järgi, mis valitseb vana linna.","t11-c1-05-1":"5. — Tänava teisel pool **seisab** hoone, mis on ehitatud samas stiilis nagu toll: see on **börs** (14) . Üks selle fassaadidest vaatab väiksele platsile, kus on **prefektuur** (15) . Tõepoolest, meie linn, olemata pealinn, on siiski tähtis departemangu keskus.","t11-tit-2":"Linna kõrgeim osa.","t11-c1-06-1":"6. — Garnison, üsna arvukas, on majutatud avaratesse väga tervislikesse **kasarmutesse** (16) ; need ulatuvad **linnapargi** (17) võreni. **Puiestee** (19) , mis viib sellesse parki, möödub **hoiukassa** (18) tagant ja lõpeb **katedraali** (20) platsil.","t11-c1-07-1":"7. — Kõik need monumendid laiuvad amfiteatrina väiksel künkal, kus on ka meie avar **gümnaasium** (21) .","t11-c1-07-2":"Kui minna alla veidi kaldu teed mööda, mis ühineb Suure tänavaga, jõutakse **kohtumajani** (22) , mille ees laiub meeldiv **avalik aed** (26) . See **aiaplats** ei ole väga suur, kuid see teeb keset linna rohelise ja jaheda oaasi. Seepärast käivad seal palju linlased, kellele meeldib tulla istuma **kohviku** (25) varikatuse alla, et kuulata sõdurmuusikuid, kes neljapäeviti ja pühapäeviti mängivad **kioskis** (27) , mis on pandud murude ja lillepeenarde vahele.","t11-c1-08-1":"8. — Ühel neist murudest seisab pronksist **kuju** (28) , monument ühe meie kaaslinlase mälestuseks, kes tegi oma sünnilinnale suuri teeneid.","t11-tit-3":"Sõiduvahendid.","t11-c1-09-1":"9. — Seni ei ole meie linn veel elektrivalgusega valgustatud, tal on ainult **gaasipõletid** (29) . Kuid **kohalik ajakirjandus** peab kampaaniat, et seda valgustussüsteemi parandataks, **nagu** on juba täiustatud **trammide veosüsteemi**. **Vanad** **hobuste** **veetavad** vankrid on praktiliselt asendatud **elektritrammidega** (31) , mis veavad reisijaid kiiresti **linna** ühest otsast **teise** väga **odava** hinna eest.","t11-c1-10-1":"10. — Kohtumaja lähedal on **pank** (32) , kus diskonteeritakse kaubandusväärtpabereid. **Panga inkassaatorid** (33) käivad kodus võlgu sisse nõudmas.","t11-tit-4":"Kunst ja haridus.","t11-c1-11-1":"11. — Ilus hoone, mis seisab lähedal, on **muuseum**. See sisaldab koos linna **raamatukogu** (34) , ilusaid **loodusteaduslikke kogusid** (35) (loodusmuuseum) ja graatsilist **kunstimuuseumi** (36) , mis moodustab suurepärase alalise **näituse**.","t11-c1-11-2":"See avatakse üldsusele kaks korda nädalas, kuid võõrad võivad seda külastada igal päeval väikese jootraha eest **valvurile** (37) . **Kunstnikud** (38) tulevad sinna töötama. Neid nähakse **ees** oma molberti, **palett** käes, kuulsaid maale kopeerimas.","t11-c1-12-1":"12. — Kõrgendikul, muuseumi taga, hakkab paistma **kuppel** (40) , mis kroonib **haiglat** (39) , ja **seminari** (41) hooned, kus koolitati meie vallakoolide õpetajaid. Teatri platsil on **postkontor** (43) , mis on sisse seatud **eramajja** (42) .","t11-tit-5":"Tulekahju.","t11-tit-6":"Tulekahju hüüd.","t11-c2-01-1":"1. — Hirmuäratav kuuldus levib läbi linna: teatris on äsja puhkenud tulekahju! Hetkel, mil ma jõuan **platsile** (96) , on rahvahulk juba kogunenud **kõnniteele** (46) ja **sõiduteele** (47) . **Postiametnikud** (44) ja **kirjakandjad** (45) väljuvad postkontorist. **Trammijuht** (48) pidi oma vaguni peatama, et lasta mööda linna **kiirabivankrit** (50) , mis saabub **kirurgi** (52) ja **sanitariga** (51) , et hooldada **haavatut** (53) , kes on toodud **kanderaamil** (54) **ajalehekioski** (55) juurde.","t11-c2-02-1":"2. — Jalaväekompanii, mis oli õppuselt tagasi tulemas, peatus, et koos linna **ratsapolitseinikega** (61) korrateenistust tagada. **Ratsanikud**, kelle hobused tagajalgadele tõusevad, oskavad paremini kui **sõdurid** (57) või **sandarmid** (63) tagasi ajada **uudishimulikke** (56) . Pealegi on sandarmid väga hõivatud. Üks neist näitab **politseinikele** (64) , kuhu tuleb transportida teine **õnnetu** (65) , julge tuletõrjuja, kes kukkus redelilt.","t11-c2-03-1":"3. — **Ohvitser** (66) täpsustab koha, kuhu tuleb panna saabuv **aurupump** (67) . Seda võimsat masinat oodates on ta lasknud kiiresti üles seada **käsipumba** (68) , mille pikk **voolik** (69) paiskab vett joana tulele. Kuus tuletõrjujat käsitsevad seda, sellal kui nende kaaslane, kes hoiab **pihustit** (70) , suunab **veejoa** (71) tulekahju keskmesse.","t11-c2-04-1":"4. — Teatri teisel küljel on toetatud suur **redel** (72) . See võimaldab tuletõrjujatel läheneda leekidele, mis pritsivad musta **suitsu** (75) keeriste vahelt.","t11-tit-7":"Vahvad teod.","t11-c2-05-1":"5. — **Tulekahju** (74) sai alguse **teatri** (73) fuajees, sellal kui harjutati **ooperit**, mille esimene **etendus** pidi toimuma homme. Õnneks oli saalis vähe **pealtvaatajaid** (76) . Vaesed varjusid **rõdule** (77) , kuhu julged **tuletõrjujad** (86) tulevad neile appi redeli ja köitega.","t11-c2-06-1":"6. — **Sammastiku** (78) all, kus **kuulutus** (79) teatab etendusest, nähakse põgenemas **muusikuid** (81) , kes kuuluvad **orkestrisse** (80) , kaasas oma pillid: **viiul** (81) , **flööt** (82) , **tšello** (83) , **tromboon** (84) , **trumm** (85) jne. Püütakse päästa osa **mööblist** (87) .","t11-c2-07-1":"7. — **Näitlejad** (89) ja **näitlejannad** (88) , **lauljad** ja **lauljannad** pidid põgenema oma teatri**kostüümides** (90) . Tenor seletab **ajakirjanikule** (92) , kuidas see juhtus. **Reporter** tuli kohe esimesest hetkest koos võimuesindajatega: **prefekt** (91) , **linnapea** (93) , **politseikomissar** (94) ja **kohtuametnik** (95) , kes hakkavad uurima, et otsustada vastutuse üle.","t12-apar-1":"TABEL Nr. 12 Jaam. — Raudteed. — Laevad. Märkus. — *Igas riigis kasutatavad sõiduplaanid on erinevad, me kasutame seetõttu näitena* **prantsuse tabeli** *kellaaegu.*","t12-01-1":"1. — Ma reisisin äsja läbi Saksamaa. Enne väljasõitu ostsin ma **sõiduplaani** (15) , et teada rongide väljumisaegu. Olles kindlaks teinud, et kõige sobivam rong väljub Pariisist kell üheksa õhtul ja saabub Strasbourgi kell üks kolmteist minutit, valmistasin ma oma reisi ette, ja järgmisel päeval lasin ma end jaama viia.","t12-02-1":"2. — Kui ma astusin suurde väljumissaali, vana maa**preestri** (2) järel, kes kandis käes oma **reisikotti** (3) , oli palju **reisijaid** (1) juba kohal.","t12-02-2":"Kuna ma tahtsin saata **telegrammi** (5) , lasin ma **kontrolöril** (6) endale näidata **telegraafikontorit** (4) .","t12-03-1":"3. — Enne **ooteruumi** (7) minekut läksin ma end varustama **piletiga** (9) , milles oli ka tagasisõit.","t12-04-1":"4. — Ma ei oodanud kaua **luugi** (8) juures, sest seal oli vähe inimesi. **Sõdur** (10) , kes oli puhkusele minemas, oli nii lahke ja loovutas mulle oma järjekorra, nii et mul oli küllalt aega küsida mõnda teadet **jaamaülemalt** (13) , kes vestles järelevalve **komissari** (12) ja valves oleva **sandarmiga** (11) .","t12-tit-1":"Pagasi registreerimine.","t12-05-1":"5. — Olles ostnud ajalehe **raamatukioskist** (14) , lasin ma kaaluda oma **pagasi** (17) , mille **kandja** (16) oli äsja toonud **pakivankriga** (19) ; **ametnik** (22) , kellele oli usaldatud **kaal** (21) , teatas mulle, et mu kohver kaalub kolmkümmend viis kilogrammi; see tegi viis kilogrammi **ülekaalu**, mille eest ma pean maksma lisatasu **pagasiluugi** (23) juures.","t12-06-1":"6. — Kuna ma olin liiga vara, oli mul vaba aega vaadelda reisijate liikumist jaamas. Ühed andsid ära või võtsid tagasi oma väikese pagasi **pakihoiuruumis** (25) ; teised uurisid **sõiduplaane** (26) . Saabuvad reisijad kiirustasid **väljapääsu** (32) poole oma **kohvriga** (24) käes. Mõned ootasid **pagasi väljastuse** (27) juures ja esitasid oma **kviitungi** (29) , et tagasi saada oma kohvreid, **kaste** (28) või **korve** (30) .","t12-07-1":"7. — **Aktsiisiametnikud** (33) uurisid hoolikalt pakke, et kindlaks teha, kas on midagi deklareerida.","t12-08-1":"8. — Mõned reisijad läksid **einelauda** (34) , kus **kelner** (35) nägi vaeva neid teenindades. Nad peavad kiirustama, sest **rong** (36) , mis on kiirrong, ei seisa kaua jaamas.","t12-09-1":"9. — Siis läksin ma väljumisperroonile ja otsisin otsest **vagunit** (37) , et ei oleks vaja teel vagunit vahetada. Ma astusin koridorvagunisse, milles on **kupee** (38) suitsetajatele ja kupee, mis on reserveeritud «üksi reisivatele daamidele».","t12-tit-2":"Öine väljasõit.","t12-10-1":"10. — Olles üles astunud **astmelauale** (40) , sulgenud **ukse** (39) , üles kerinud **ruloo** (41) ja pannud oma väikese pagasi **võrgule** (43) , istusin ma **pingile** (42) . Nähes **lambisüütajat** (44) lampe süütamas, mõtlesin ma, et pean veetma öö vagunis, ja ma kutsusin ametniku, kelle hooleks on **peapatjade** (45) väljaüürimine, et üht paluda.","t12-11-1":"11. — Konduktor tuli pileteid kontrollima. Ma küsisin temalt, miks me veel ei ole välja sõitnud, sest kell on õige. Ta vastas mulle, et **rongiülem** (46) on ametis jalgrataste panemisega **pakivagunisse** (47) . Pealegi ei olnud veel kõiki jalasoojendajaid (48) vahetatud.","t12-12-1":"12. — Kuid me pidime peagi väljuma, sest **kütja** (50) võttis oma **tendrilt** (49) sütt, et ergutada **veduri** (54) tuld, ja **vedurijuht** (51) ootas ainult **jaamaülema abi** (52) signaali, kes oli **perroonil** (53) .","t12-13-1":"13. — Veduri **katel** (56) mürises tuimalt; **korsten** (55) oksendas suitsujugasid, mis olid segunenud **auruga** (60) . Kiledalt kõlas **vile** (59) ja **kolvid** (58) hakkasid liikuma, lükates raske masina **rattaid** (57) .","t12-tit-3":"Väljasõit!","t12-14-1":"14. — Rongi kiirus **rööbastel** (64) kasvas; **perroonid** (65) kadusid; me möödusime **käimlatest** (66) ja ka vagunitest, mis olid pandud teisele **teele** (63) : **magamisvagunid** (67) , **restoranivagun** (68) , **postivagun** (69) .","t12-15-1":"15. — Siis möödus meie silme eest **kaubajaam** (71) . Angaaride all laadisid ametnikud **kaupa** (72) , mis saadeti aeglase rongiga. **Manöövrimehed** (76) **veetorni** (73) juures manööverdasid **loomavaguneid** (75) ja **lahtiseid vaguneid** (79) , et moodustada **kaubarongi** (80) .","t12-16-1":"16. — Me ületasime viimase **pöörangu** (78) , mille juures seisis pööranguvaht; me möödusime **signaalkettast** (86) ja jaam kadus kaugusesse.","t12-17-1":"17. — Peagi ületasime me **raudsilla** (74) , mis läheb üle **jõe** (81) . Olles selle silla ületanud, sõitsime me mööda jõge, millel võimsad **puksiirid** (82) vedasid raskeid **praame** (83) . Me nägime veel **reisilaeva** (84) , kui see oli randumas **pontooni** (85) juurde.","t12-18-1":"18. — Olles suure kiirusega möödunud mitmest jaamast, läbisime me mõned **tunnelid** (87) ja jätsime enda taha loendamatud tõkkepuuvahtide **majakesed** (88) . Rongi õõtsumisest hällitatuna jäin ma sügavasse unne.","t12-tit-4":"Deutsch-Avricourti jaam.","t12-19-1":"19. — Mind äratas järsku ametniku hääl, kes hüüdis: «Deutsch-Avricourt! (*) . Kõik välja!» Toimus tollikontroll ja kõik piiri tüütud formaalsused. Ma pidin seadma oma taskukella jaama **suure kella** (89) järgi, mis oli viiskümmend viis minutit ees; vaevalt ärganuna eristasin ma raskesti **suurt osutit** (90) **väiksest** (91) ; **numbrilaud** (92) ise oli hommikuse udu tõttu täiesti segane.","t12-20-1":"20. — Sellal kui tolliametnikud tegid oma kontrolli, lugesin ma haigutades **plakateid** (93) , mis kaunistavad jaama seinu. Ma sõin aja veetmiseks hommikust, uurisin Saksa **võrgu** (94) kaarti, et näha, kui palju maad mind veel Strasbourgist lahutab, ja läksin tagasi oma vagunisse, tugevdatuna lootusest peagi oma reisi siht saavutada.","t13-apar-1":"TABEL Nr. 13 Hotell. — Restoran. — Kohvik.","t13-01-1":"1. — Olles eile õhtul Royani saabunud, asusin ma elama «*Ookeani hotelli*», mida oli mulle soovitanud üks sõber.","t13-01-2":"Mulle anti ilus **tuba** (2) kolmandal **korrusel** (1) , kus ma magasin väga hästi (*) .","t13-02-1":"2. — Täna hommikul, väljudes oma toast, kuhu **toatüdruk** (3) oli toonud hommikusöögi, astusin ma **suitsetamistuppa** (5) , mida kasutatakse ka **lugemistoana** (4) , et lugeda **ajalehti** (6) , suitsetades **sigaretti** (8) . Pärast lugemist läksin ma alla **liftiga** (9) ja läksin linnas jalutama.","t13-03-1":"3. — Kuna ma olin unustanud küsida hotelli **ametnikult** (12) , mis kell antakse sööke **ühisel laual** (11) , tulin ma vara tagasi ja kasutasin seda ära, et minna suplema hotelli **vannituppa** (10) . Siis läksin ma uuesti **kassaruumi** (15) , et helistada ühele oma sõbrale. Kuid **telefon** (13) oli hõivatud; nähes mu kimbatust, palus **kassapidaja** (14) , kes oli registreerimas **arvet** (17) **külaliste raamatusse** (16) , **portjeel** (18) saata **pikkolo** (19) mu asja ajama **jalgrattaga** (20) .","t13-04-1":"4. — Ma tänasin teda ja läksin välja, et anda jootraha **kandjale** (24) , kes tõi jaamast oma **käruga** (25) mu **kübarakarbi** (26) , **mu kohvri** (27) ja **mu reisikoti** (28) . **Kirjakandja** (21) , kes oli äsja saabunud, andis mulle **kirja** (22) .","t13-05-1":"5. — Ma jäin veel mõneks ajaks ukse lävele, **kirjakasti** (23) juurde, vaadates liiklust tänaval. **Juht** (30) , kes juhib **omnibust** (29) , laadis oma vankrile **kohvrit** (31) , mis kuulub ühele **reisijale** (32) , keda **hotelli peremees** (33) saatis. Noor **telegrafist** (35) tõi kiirustamata **telegrammi** (34) ühele hotelli kliendile; **turist** (36) oma **fotoaparaadiga** (38) üle õla uuris oma **teejuhti** (37) .","t13-tit-1":"Lõunasöögi aeg.","t13-06-1":"6. — Võre ees tukkus muretu **käskjalg** (39) oma **kandekonksu** (40) ja oma **kingaviksimise kasti** (41) vahel, sellal kui noor **pesunaine** (42) , kes kandis pesu**korvi** (43) , naeris **ülemkelneri** (44) piduliku ilme üle, kes seisis ukse kõrval.","t13-07-1":"7. — Nähes **kokka** (45) , kes väljus oma **köögist** (47) , mis asub **kelderkorrusel** (48) , et saata **poiss** (46) asja ajama, meenus mulle, et lõunasöögi aeg on lähedal, ja ma astusin restorani, ületades õue, kus **autojuht** (50) pani garaaži oma **auto** (49) , sellal kui **mehaanik** (52) parandas, **jalgratturi** (53) juhiste järgi, **bensiinikolmerattalist** (51) , millega oli äsja õnnetus juhtunud.","t13-08-1":"8. — Ma küsisin noorelt **pikkololt** (54) , kes kandis **õlleklaase** (55) , kas ühine laud on veranda all, ja tema jaatava vastuse peale võtsin ma koha ühe laua juures ja lasksin endale anda suurepärase söögi.","t13-tit-2":"Suurepärane lõunasöök.","t13-09-1":"9. — Kelner tõi mulle lõunasöögi menüü (*) ja veininimekirja. Ma valisin ja tellisin eelroaks **krevetid** **võiga** ja, **esiroaks**, **rupsi Caeni moodi**. Ma ei söönud **kala**, vaid palusin portsjoni lamba**kintsu** ja, **juurviljaroaks**, **spinatit** koorega. Siis, kuna ükski **vaheroog** mulle ei meeldinud, lasksin ma tuua mitmesuguseid magustoite, **juustu**, **puuvilju** ja **küpsiseid**. Ma lisasin veel suurepärase Saint-Emilioni **veini** ja, oma söögiga väga rahul, lahkusin ma lauast, olles andnud **kelnerile** (57) ilusa **jootraha** (59) .","t13-10-1":"10. — Nähes mind lahkumiseks valmis, tegi **juhataja** (60) mulle ettepaneku minna rõdule, et imetleda **ookeani** (62) suurepärast panoraami. Kaugel hakkasid paistma kala**paadikesed** (63) , **purjelaevad** (64) ja tohutu **pakilaev** (65) , mille must siluett kerkis esile valgetel **pilvedel** (67) , mis on **silmapiiril** (66) . Kerge briis pani lehvima **lipu** (70) **sildi** (69) kohal, mis on **halli** (68) küljes.","t13-tit-3":"Lõbustused.","t13-11-1":"11. — Vaatepilt oli nii huvitav, et ma otsustasin homme kohviku terrassile minna, võttes kaasa **binokli** (71) või **pikksilma** (72) .","t13-12-1":"12. — Rõdult lahkudes läksin ma hotelli kohvikusse, et võtta **jooki** (73) , mängides **piljardipartiid** (75) . Peatumata läbisin ma kohvikusaali, kus paljud külastajad mängisid **malet** (78) , **kabet** (79) , **doominokividega** (80) , **triktrakki** (81) või **kaarte** (82) , ja läksin otse üles **piljardisaali** (74) .","t13-13-1":"13. — Kui partii oli lõppenud, läksin ma alla esimesele korrusele ja palusin kelnerilt **ümbrikku** (84) , **paberit** (83) , **postmarki** (85) , **sulepead** (87) ja **tinti** (86) , et kirja kirjutada.","t13-13-2":"Siis kutsusin ma **voorimehe** (92) , kelle **tõld** (88) oli peatunud kohviku ees. Ma küsisin temalt hinda tundide järgi või ühe sõidu eest, ja kui me hinnas kokku leppisime, avas ta mulle **tõllaukse** (89) ja seadis mu sisse. Ta tõusis tagasi **pukki** (91) , pani hobused **piitsaga** (93) kiiresti liikuma ja me väljusime võluvale jalutuskäigule.","t14-apar-1":"TABEL Nr. 14","t14-tit-1":"Tänav. — Kaupmehed.","t14-01-1":"1. — Mu sõber Jaan, kes elab maal, tuli veetma kolm päeva minu perekonnas. **Seni** ei olnud tal olnud juhust näha suurt linna; seepärast veedame me kõik oma päevad jalutades, ja ma seletan talle seda, mida ta ei tunne.","t14-02-1":"2. — Kõigepealt läksime me külastama **observatooriumi** (1) , mis teda väga huvitas. Tagasi tulles **tänava** (3) kaudu, kus on **türgi saun** (2) , kohtasime me **matuserongi** (4) . **Matusesaatja** ees kõndisid **vaimulikud**, kes eelnesid **surnuvankrile**, millesse oli pandud **kirst**. Palju sõpru saatis **leinavat** perekonda.","t14-02-2":"Pärast rongkäigu möödumist ületasime me tänava suure **õllesaali** (5) ees, kus paljud **külastajad** jõid **õlut** terrassil, varjatuna klaasist **markiisiga** (6) .","t14-03-1":"3. — Jaan oli väga hämmastunud **vapist**, mis oli pandud **likööripoe** (7) ja **muusikakaupmehe** (10) kaupluse vahele. Ta küsis minult selle tähendust; ma vastasin, et see näitab Inglise **konsulaati** (8) , ja juhtisin ta tähelepanu **konsulile** (9) , kes on rõdul.","t14-tit-2":"Poodides vaatamine.","t14-04-1":"4. — Muidugi peatusime me **muusikariistade**, **harmooniumide**, **orelite** ja **klaverite** väljapaneku ees; me vaatasime klaveri **nootide** ja **muusikapalade** illustreeritud kaasi ja imetlesime kullatud puust **lüürat**, mida kasutatakse sildina.","t14-05-1":"5. — Tolmupilved, mille tegid **tänavapühkijad** (11) ja **pühkimisvanker** (12) , sundisid meid kiiresti mööduma **mööblikaupmehe** (13) ilusast **mööblist** ja **plekksepa** (14) **ahjude** ja **lampide** väljapanekust.","t14-06-1":"6. — Pealegi olime me siin kohal sunnitud kõnniteelt lahkuma, sest see oli täis pakke, mida võeti **veovankrilt** (16) , et panna neid **kauplusse** (15) , mis oli äsja üüritud.","t14-06-2":"See takistas meil nägemast **vankrimeistri** (17) ilusaid vankreid, kuid ei takistanud meid peatumast, et vaadata **pakkijat** (19) , kes tegi kasti oma naabrile, **jalgrataste ja autode müüjale** (18) . Siis, kuna oli juba veidi hilja, läksime me koju tagasi.","t14-tit-3":"Jalutuskäik linnas.","t14-07-1":"7. — Järgmisel päeval tegi mu ema Jaanile ettepaneku, et teda pildistataks, siis tegi ta mulle ülesandeks teda saata **fotograafi** (20) juurde. Pärast lõunasööki läksime me kunstniku ateljeesse, kus me olime sunnitud üsna kaua ootama. Et end tegevuses hoida, vaatasime me **portreesid** (22) , mis seinal ripuvad.","t14-07-2":"Kui tuli meie kord, ei kestnud töö kaua, ja niipea kui mu sõber lõpetas poseerimise **fotoaparaadi** (21) ees, läksime me alla.","t14-08-1":"8. — Teisel korrusel nägime me läbi **juuksuri** (23) ukse, mis oli avatud, tema abilist kliendi juukseid lõikamas.","t14-08-2":"Tänavale jõudnud, möödusime me **tubakapoest** (24) . Jaan oli nii lõbustatud punasest **laternast** (25) ja **suurest piibust**, mida kasutatakse **sildina** (26) , et ta põrkas kokku kahe vana härraga, kes vestlesid **nuusktubakat nuusates** (27) .","t14-tit-4":"Kondiitriäri.","t14-09-1":"9. — Kõigi maade **pangatähed** ja **mündid**, mis olid välja pandud **rahavahetaja** (29) **vitriini**, köitsid mõneks hetkeks meie tähelepanu, kuid kuna oli oode aeg, astusime me **kondiitri** (31) juurde kauem peatumata.","t14-10-1":"10. — Nähes kõiki **maiustusi**, mida kauplus sisaldas, **kooke, piparkooke, küpsiseid** ja igasuguseid **kompvekke**, ei suutnud me kergesti valida. Lõpuks valis Jaan **koorekoogid**, ja mina võtsin ainult väikese **kirsitordi**, sest maiustused **teevad mu hambad haigeks** ja ma ei taha sugugi liiga sageli käia **hambaarsti** (30) juures.","t14-tit-5":"Masinal kirjutamine.","t14-11-1":"11. — Et näidata oma sõbrale **kirjutusmasinat**, millest ta oli kuulnud rääkivat, kuid mida ta ei tundnud, astusime me **kontorisse** (32) , mis kuulub minu **nõole** (34) . Me leidsime ta oma **sekretärile** (35) kirju dikteerimas, kes on **stenografist**. Vaevalt oli kiri lõpetatud, kui **masinakirjutaja** (33) selle oma masinal ümber kirjutas. Soovimata katkestada oma sugulase tegevust, jäime me tema juurde ainult mõneks hetkeks.","t14-12-1":"12. — Mu nõo kontori all elab suur **kellassepp-juveliir** (37) , kes on pealegi kullassepp. Tema suurepärane kauplus sisaldab palju **kellasid, pendelkellasid, taskukellasid, ketikesi** ja hinnalisi **ehteid**, näiteks **pärlikeesid**, kuldseid **käevõrusid**, **kõrvarõngaid** ja **sõrmuseid**, mis on ehitud **kalliskivide** ja **teemantidega**. Üks vitriinidest on eriliselt reserveeritud **kuldesemetele** ja sisaldab tähtsat hõbedaste **söögiriistade** kogu.","t14-13-1":"13. — Tänavanurgal keerates märkasin ma, et oli vahetatud **silt** (36) , mis on pandud maja **numbri** juurde. Ma olin oma märkust valjusti ütlemas, kui kuuldus **sõjaväeorkestri** rõõmsaid helisid. Me jooksime rügemendile vastu, mõtlemata, et **see** pidi mööduma **kübarasepa** (39) ja **kindakaupmehe** (40) kaupluste eest ja et me oleksime olnud sama hästi paigutatud, et selle paraadi näha, jäädes **optiku** (38) vitriini ette, mis on täis **näpitsprille, lornette** ja **pikksilmi**.","t14-tit-6":"Marsiparaad.","t14-14-1":"14. — **Rügemendi** (41) ees kõndis **trummimajor** (42) , kellele järgnesid **trummarid** (43) , **signaalpasunad** (44) ja kogu **orkester**. **Kindral** (45) , kes oli platsil oma adjutandiga, oli peatunud **veejoa** (49) juures, mis tuleb **purskkaevust** (48) , et **paraadi** vaadata.","t14-14-2":"**Staabiohvitserid** (46) , **kolonel** ja **kolonelleitnant** tervitasid teda mõõgaga. **Majorid** olid oma **pataljonide** (47) ees ja iga **kapten** juhtis oma **kompaniid**, sellal kui **leitnandid**, **nooremleitnandid** ja **allohvitserid** olid oma tavalisel kohal oma meeste kõrval.","t14-15-1":"15. — Palju möödujaid oli kogunenud **tänavaristile** (50) ; kaupmehed, **vihmavarjumeister** (51) , **värvija** (53) , **relvasepp** (54) tulid välja **sõdureid** vaatama. Kõik sõidukid, **voorimehed** (52) , **mastvankrid** (57) ja ka **kastmisvaat** (56) , seadsid end kõnnitee äärde.","t14-tit-7":"Stseenid tänaval.","t14-15-2":"**Kaubareisija** (55) , kes kandis käes oma **näidiskaste**, ületas kiiresti tänava, ja inimesed, kes istusid **pealmisel korrusel** (59) , mis on **omnibussil** (58) , pöördusid ümber, et vaatepilti nautida. Vaene **rändlaulja** (60) oma **leierkastiga** (61) pidi katkestama oma **laulu**, sest trummide lärm kattis tema hääle.","t14-16-1":"16. — Kui rügement jõudis **riidekaupluse** (64) ette, jätsid **õmblejannad** (63) ja **rätsepad** (62) oma **õmblusmasinad** ja oma töö, et aknast vaadata. **Kaupmees** (65) , kes oli äsja pannud uued **ülikonnad** (66) oma väljapanekusse, pidi laskma sisse viia **kalevid** (67) ja **linased**, mis olid seatud kõnniteele **kanalisatsiooniluugi** (68) juurde, kartes, et rahvahulk need ümber ajab; isegi vana **rändkaupmees** (69) , kellelt üks portjee sukkade eest tingis, oli sunnitud koridori astuma, et oma müük lõpetada.","t14-16-2":"Me saatsime rügementi kasarmuni **ja,** oma päevaga väga rahul, tulime me tagasi õhtusöögi ajaks.","t14-tit-8":"Mitmesugused kaubad ja ametid.","t14-17-1":"17. — Järgmisel päeval tegi mu isa meile ettepaneku külastada sealse ajalehe trükikoda. Me võtsime selle vaimustusega vastu.","t14-17-2":"**Trükkal** on ka **raamatukaupmees** (70) **(= raamatute müüja)**, **kirjastaja**, **paberikaupmees** ja **köitja**. Ta on seadnud teisele korrusele ajalehe **toimetuse** (71) ja ka **graveerimistoa**, kus töötavad **litograafid** (72) ja **vaskgravöörid** (73) , lõpuks **laduruumi**, kus on **trükitöölised** (74) . Päris **trükikoda** (75) , **trükipressid** ja mitmesugused masinad on esimesel korrusel.","t14-tit-9":"Jaan esitab väga palju küsimusi.","t14-18-1":"18. — Trükikojast väljudes peatus Jaan väga hämmastununa väikese klaaskarbi ees, mis oli pandud sambale, vastu **pudukauplust** (77) , ja küsis, milleks seda kasutatakse. Mu isa seletas talle, et see on **tulekahjuteataja** (76) . Pealegi oli linnas kõik mu sõbra jaoks hämmastav, alates lihtsast **kivipurskkaevust** (78) ja kergest **veokolmerattalisest** (80) , mida juhtis livreega **pikkolo** (79) , kuni **postivankrini** (81) .","t14-19-1":"19. — Sellal kui mu isa meid mõneks hetkeks jättis, et rääkida **maksukogujaga** (83) , kes oli peatunud vestlema **advokaadi** (82) ja **notariga** (84) , lõbustasime me end, jälgides silmadega liiklust tänaval. Meist möödusid kõige mitmekesisemad inimesed: **kondiitri poiss** (85) , kes kandis korvis suurepärast **pasteeti**, tuli **rõivakaupmehe** (86) järel; **laternasüütaja** (87) vestles **gaasitöölisega** (88) ; **nunn** (89) , kes hoidis käest orvukest, läks tagasi oma kloostrisse.","t14-tit-10":"Meie koduteel.","t14-20-1":"20. — Hetkel, mil mu isa meiega uuesti ühines, naeris Jaan valjusti, nähes kahe tahmase **korstnapühkija** (91) musta nägu ja kummalist riietust.","t14-21-1":"21. — Ma tahtsin osta **lillemüüjalt** (92) taime oma emale, kuid mu isa juhtis mu tähelepanu sellele, et see oleks kaasakandmiseks liiga raske ja et parem oleks osta **apelsine**. Me lähenesime **müüjannale** (94) ja kui **kasvataja** (93) , kes valis oma kasvandiku jaoks, oli oma ostu lõpetanud, lasksime end teenindada.","t14-22-1":"22. — Koju tagasi tulles kohtasime me mitut tuttavat: mu perekonna vana sõbrannat, kes toetas kätt oma **seltsidaamile** (95) , sildade ja teede **inseneri** (96) ja üht oma nõbudest koos oma **lapsehoidjaga** (98) .","t14-22-2":"Siis kohtasime me oma ema **kübarameistrit** (97) ja kaht linnale võõrast **munka** (99) , kes tulid meie juurde, et küsida mu isalt teed jaama.","t15-apar-1":"TABEL Nr. 15","t15-tit-1":"Turg. — Toiduained.","t15-01-1":"1. — Enamik kaupmehi, kes tarnivad meile meie toiduks vajalikku kaupa, kogunevad kaetud turu **halli** (1) alla või naabertänavatele.","t15-02-1":"2. — **Sealihunik** (2) , kes müüb **sinki** (3) , **verivorsti** (4) , **vorstikest** (5) , **rupsivorsti** (6) ja **pekki** (7) , seisab **või- ja juustumüüja** (8) kõrval, kelle väljapanek on varustatud punase koorikuga **hollandi juustudega** (9) , **camembert’i juustudega** (10) , **gruyère’i ketastega** (11) ja värskete **võitükkidega** (12) .","t15-03-1":"3. — Tema ees pakub **juurviljamüüja** (13) oma klientidele ilusaid **tomateid** (14) , **lillkapsaid** (15) , **salatit** (16) , **peakapsaid** (17) , **kõrvitsaid** (19) , **meloneid** (18) ja isegi **seeni** (20) . Kuid õllepoiss, kes on peatanud oma **veovankri** (21) , mis on laaditud **õllevaatidega** (22) , just tema väljapaneku ees, takistab tema klientidel ligi pääseda. Üks aiapidaja toob talle korvi **artišokke** (23) .","t15-tit-2":"Müümine ja ostmine.","t15-04-1":"4. — Turul on elevus suur, sest on saabunud **oksjonimüügi** (24) tund. **Perenaised** (26) , kes tulevad siia oma ostude pärast, peatuvad möödudes **rupsimüüja** (25) poe ees, et osta **rupsi** või **vasikapead**.","t15-05-1":"5. — Priske **kokk** (27) tingib väga ilusa **tuunikala** pärast **kalamüüja** (28) juures, kes oma suva järgi hindu tõstab. Ta sai suure koguse **angerjaid, merikeeli, forelle** ja **karpkalu**. Tema **tursk** ja tema **rannakarbid** on väga värsked.","t15-tit-3":"Odav ja kallis kaup.","t15-06-1":"6. — **Linnumüüja** (29) , kes on seatud tema kõrvale, on väga kohusetundlik. Kui ta müüb **kalkunit, hane, parti** või lihtsat **kanapoega**, nõuab ta ainult õiglast hinda.","t15-07-1":"7. — Platsi nurgas, teisel korrusel, on lühikest aega tagasi sisse seatud **riidemüüja** (30) , kelle juurest ostjannad on alati kindlad leidma väga ilusat valikut **laudlinu, salvrätikuid, põllesid** ja **käterätikuid**. Samal korrusel on **noassepp** (31) sisse seadnud oma töökoja. Ta teritab halli müüjannade **nuge** ja valmistab aednikele **sirpe** kõige kõvemast **terasest**.","t15-tit-4":"Vürtspood.","t15-08-1":"8. — Tema töökoja all on lühikest aega tagasi avatud suur toiduainete kauplus. See ei ole enam endine lihtne ja tähtsusetu **vürtspood** (32) , mis müüs ainult üldkasutatavat kaupa, **teed** (33) , **šokolaadi** (34) , **pea suhkrut** (37) ja **seepi** (38) . Seal müüakse igasugust kaupa, **krõbedaid küpsiseid**, **konserve** (35) , **likööre** (36) , **rummi, konjakit, kirsiviina, aniisilikööri** ja **curaçaod**. Seal leiab ulukiliha: **jänest** (39) , **rästaid** (40) , **nurmkanu** (41) , **vutte** (42) , **metsparti** (43) või **faasanit** (44) , sama kergesti kui eksootilisi puuvilju, nagu **banaanid** (46) ja **ananassid**.","t15-09-1":"9. — Vürtspoodniku väga teenistusvalmis **poiss** (45) on valmis andma seda, mida soovitakse: sõstra- või küdoonia**moosi** (47) , **rasva** (48) , **kurgikesi** (49) või soolatud **sardiine** (50) .","t15-09-2":"See on väga mugav **klientide** (51) jaoks, kes leiavad, kõige tavalisema kauba kõrvalt, kõige haruldasemad esimesed viljad ja kõige maitsvamad puuviljad: mahlased **pirnid** (52) , **ploomid** (53) , **viinamarjad** (54) , **virsikud** (55) , **mandlid** (56) ja **pähklid** (57) .","t15-tit-5":"Kliendid.","t15-10-1":"10. — **Riis** (58) ja **läätsed** (59) on suitsutatud **heeringate** (60) kasti kõrval; **kartul** (61) ja **oad** (63) on **õunte** (62) , **viigimarjade** (64) , **kuivatatud ploomide** (65) ja **sarapuupähklite** (66) naabruses. Selles kaupluses leiab värskeid **mune** (67) ja **oliive** (68) ; seepärast täituvad **korvid** (70) ja **toiduvõrgud** (73) väga kiiresti.","t15-11-1":"11. — Selle suurepärase firma **kohv** (72) on omandanud **teenijate** (69) ja **kokkade** seas õiglase kuulsuse, sest vana **vürtspoodnik** (71) ise röstib seda kõige hoolikamalt.","t15-tit-6":"Vaatepildid.","t15-12-1":"12. — Kõik ei lähe turule end varustama. Maalilises liikumises tänavakesel, mis viib halli, näeb kõige mitmekesisemaid inimesi. Lahke **lihuniku poisi** (75) kõrval, kes lükkab enda ees **käru** (74) , on siin kaks puhkusel sõdurit, väga uhked oma säravat vormi näidates: **husaar** (76) sinise **dolmani** ja **sulgedega tšakoga**, ja **zuaavide kapral** pungis pükstega ja peas **fess**.","t15-13-1":"13. — **Pagar** (80) , kes seisab **pagariäri** (78) lävel, on äsja sõtkunud oma **leiva** (79) taigna ja võtnud ahjust välja **sarvesaiad** (81) , **saiakesed** (82) ja **ümarad leivad** (83) , mis on vitriinis.","t15-14-1":"14. — Pagariäri kohal elab osav **pesuõmbleja** (84) , kes annab tööd mitmele **tikkijannale** (85) . Tema kõrval elab **pesija-triikija** (86) , kes tärgeldab **pesu** (88) , olles selle pesnud ja kuivatanud, ja kes triigib seda **triikrauaga** (87) .","t15-tit-7":"Liha, kalad ja juurviljad.","t15-15-1":"15. — **Lihapoes** (89) , mis asub esimesel korrusel, müüakse igasugust **liha**, **lambaliha** (90) , **veiseliha** (94) või **vasikaliha** (92) , nagu **lambakintse, biifsteeke, praade** ja **kotlette**. **Lihuniku poiss** (93) lõikab kõik need lihad lahti ja paneb eraldi **üdikondid** (96) . Lihapoe ukse juures on **austrimüüja** (97) , kes müüb **austreid** (98) . Ta avab need, kui seda soovitakse.","t15-16-1":"16. — Kõik need kaupmehed maksavad patendi- või kohatasu; seepärast jälitab **politseinik** (100) halastamatult vaeseid **juurviljarändmüüjaid** (99) , kes neile konkurentsi teevad, kandes oma kärudel ringi **porgandeid, rediseid, naereid, porrulauke** või **sparglikimpe, värskeid herneid, spinatit, hapuoblikat, salatkressi** ja **peterselli**.","t15-tit-8":"Ettevaatust politseiniku eest!","t15-17-1":"17. — Poiss, kes müüb **küüslauku** (101) ja **sibulaid**, teab väga hästi, et ka tema ei tohi oma kaupa turu lähedal müüa. Ta põgeneb, joostes riskiga ümber ajada **krabide**, **vähkide** ja **krevettide** korv, mis kuulub **langustide** ja **homaaride** **müüjale** (102) .","t15-18-1":"18. — Kõik liiguvad ja teevad lärmi; kuid see ei takista selgesti kuulmast rändava **klaassepa** (103) häält ega **söekaupmehe** (104) hüüdu, kes on äsja mõneks hetkeks jätnud oma käru, et tarnida **söekott** (105) .","t16-apar-1":"TABEL Nr. 16 Suur kauplus. — Basaar. — Mänguasjad.","t16-01-1":"1. — Uusaasta läheneb. Suured kauplused on valmistanud ette oma **mänguasjade** (1) ja uusaastakinkide väljapanekud.","t16-01-2":"Ma palusin oma vanaisal viia mind basaari, et näha seda ilusat näitust, ja ta nõustus.","t16-02-1":"2. — Kõigepealt peatusime me ilusate relvakilpide ees, milles on **püss**, **mundrimüts**, **mõõk**, **mõõgavöö** ja paar **epolette**, või **kiiver**, **kürass** (3) ja **püstol** (4) . Kõik see huvitas mind palju rohkem kui **võlulaternad** (2) .","t16-tit-1":"Ilusad vaatepildid.","t16-03-1":"3. — Samas osakonnas oli **vahisõdur** (5) oma **vahiputkas**; ta näis valvavat terve pappmenaaži ees. Kui palju loomi seal oli: **papagoi** (6) oma õrrel, **ninasarvik** (7) sarvega ninal, **põhjapõder** (8) , **jaanalind** (9) , **ahv** (10) pähklit närimas, **rebane** (11) kana ära viimas, **krokodill** (12) tohutuid lõugu ammuli ajamas, **kaamel** (13) , elegantne **hurt** (14) , **panter** (15) , siis kaks looma, keda ma ei tundnud ja kes on, nagu öeldakse, **nirk** (16) ja **hüään** (17) . Ka seal olid **leopard** (18) ja **hunt** (21) ; päris lähedal olid nunnud **rotikesed** (19) ja pisikesed **hiirekesed** (20) kummist. Lõpuks lõpetasid kogu **jõehobu** (22) ja küüruga **dromedar** (23) . Ma oleksin sinna jäänud veel mitmeks tunniks, kui kõrval ei oleks olnud suurepärast **tinasõdureid** (29) täis laagrit, mis mu tähelepanu köitis.","t16-tit-2":"Sõdurid ja sõda.","t16-04-1":"4. — Mu vanaisa, kes on **invaliid** (24) ja kes pidi armeest lahkuma **haava** tõttu, mis tõi talle **sõjaväemedali**, jutustab mulle väga meelsasti **sõjaretkedest**, milles ta osales. Ta oli õnnelik seletades mulle väikese miniatuurarmee eri liikumisi. Rühm tõelisi sõdureid, kes basaari külastasid — **pioneer** (25) , **alpikütt** (26) peas **barett**, jalaväe **veebel** (27) ja **suurtükiväe seersant** (28) kuldse **paelaga** varrukal — peatus meie juures, et seletusi kuulata.","t16-05-1":"5. — Mu vanaisa, väga uhke, et tal on nii hiilgav kuulajaskond, improviseeris terve lahinguplaani.","t16-05-2":"Kindlustatud linna, oma **vallide** ja **kraavidega**, piiras **vaenlase armee**, kes pärast pikka **pommitamist** oli valmis **rünnakuks**. Kuid **piiratud**, nälja sunnitud, olid proovinud **väljatungi** **piirajate** **laagri** vastu. Olles tõrjunud **rünnaku** visas **lahingus** ümber **telklaagri**, saatsid **võidukad** piirajad oma **eskadronid** taga ajama **võidetud** ründajaid. Need läksid **taganemisele**, kattes **lahinguvälja** **surnute** ja **haavatutega**. **Sanitarid** viisid neid viimaseid **kiirabisse**, et **kirurg** neid hooldaks.","t16-05-3":"Vaatamata mõne **pataljoni** kangelaslikule vastupanule, kes olid moodustanud **kare**, oli **kaotus** täielik, armee ülejäänud osa pöördus **põgenemisele**, jättes palju **vange**. Vaenlane läks oma **võitu** kroonima, vallutades linna. Ehk on see sõjaretke lõpp ja pärast **vaherahu** saab alla kirjutada **rahulepingule**.","t16-tit-3":"Uusaastakingid.","t16-06-1":"6. — Noored sõdurid, kes naersid, kuulates veterani maalilist jutustust, küsisid temalt veel mõned seletused. Mina käisin ümber müügiletti, et vaadata ilusat **ammu** (32) ja **vibu** (33) oma **noolega** (31) . Seal leidsin ma teise loomade kogu: kaks **laululindu** (34) — automaatne **ööbik** ja **põõsalind**, kes laulsid täiest kõrist — ja rea kummalisi loomi: **nahkhiir** (35) , **boa** (36) , **kilpkonn** (37) , **hüljes** (38) , **vaal** (39) ja täispuhutav **haikala** (40) .","t16-07-1":"7. — Ma ei peatunud kaua neid vaatlemas, sest ma nägin seda, millest ma unistasin: suurepärast **marionettteatrit** (41) imeliste **dekoratsioonide** ja võluva punase **eesriidega**. **Stseenil** näisid kaks näitlejat mängivat **rolli** väga huvitavas **näidendis**, sest väikesed papist **pealtvaatajad**, kes olid seatud loožidesse või istusid **tugitoolidel** ja **parteris** **orkestrijuhi** taga, aplodeerisid elavalt.","t16-07-2":"Kahjuks maksis see teater väga kallilt.","t16-08-1":"8. — Pealegi oli mänguasju raske valida, sest vitriinidesse oli kuhjatud igasuguseid mänguasju: **Arlekiin** (42) , **Pulcinella** (43) , **Pierrot** (44) , **kõrvukrätsid** (45) tiibu lehvitamas, vilistavad **mustad rästad** (46) , haukuvad **puudlid**, **fonograaf** (47) ja **kannatusemängud**. Üks neist mänguasjadest lõbustas mind väga: see kujutas **merelahingut** (48) , milles **laeva** ründasid **piraadid** maa lähedal, mis oli istutatud täis **kookospalme**.","t16-09-1":"9. — Ma võisin väga kergesti vaadelda kõiki neid imesid, sest kaupluses oli vähe inimesi, vaevalt mõned uitajad, **draguun** (49) ja **inkassaator** (50) , kes esitas **vekslit** peamises **kassas** (51) .","t16-10-1":"10. — Ma küsisin oma vanaisalt, milleks on raamatud, mis on pandud riiulitele **kassapidaja** taha; ta vastas mulle, et need on **raamatupidamisraamatud**.","t16-tit-4":"Poe ümber vahtimine.","t16-11-1":"11. — Mänguasjaosakonnast lahkudes läksime me sadulsepatöökotta, et heita pilk **sadulatele** (53) , **jalustele** (54) , **valjastele** (55) , **suulistele** (56) ja **piitsadele**. Sellal kui **osakonnajuhataja** (57) andis mu vanaisale mõned teated, läksin ma vaatama **portselani** ja **kristalli** (58) väljapanekut, kus on ilusad **salatikausid** ja peened **teekannud** (59) .","t16-12-1":"12. — Et minna teisele korrusele, läksime me **korsettide** (60) vitriini tagant, sukakaupluse kõrvalt, kus olid välja pandud väga ilusad **aluspüksid** (63) . Lähedal laskis **müüjanna** (61) **ostjal** (62) valida ilusaid siidiseid **kangaid** (64) .","t16-12-2":"Trepist üles minnes märkasin ma, et kauplus on kaunistatud jaapani **laternate** (65) , **päikesevarjude** (66) ja hiiglaslike **palmidega** (70) .","t16-13-1":"13. — Teisel korrusel ei olnud palju näha; ainult mööbel (*) , **seifid** (67) , **kummutid** (68) , **lastevankrid** (69) . Kuid kaupluse üldvaade oli väga **lõbus**.","t16-14-1":"14. — Meie jalge ees nägin ma muusikariistu: **harfid** (71) , **kitarrid** (72) , **mandoliinid** (73) , **ventiilkornetid** (74) , **klarnetid** (75) , viiulid oma **poognaga** (76) ja isegi **suur trumm** (77) . Veidi kaugemal, paberiosakonna juures, tingis **üliõpilane** (78) **müüjaga** (79) vihikumapi pärast. Nende kõrval eristasin ma ilusat **aabitsat** (80) .","t16-14-2":"Kaupluse keskel oli püstitatud kõrge **jõulupuu** (81) , mis oli üleni varustatud küünalde, nipsasjade ja igasuguste mänguasjadega: **puuhobused** (82) , **nukud** (83) jne.","t16-14-3":"**Parfümeeria** (84) oma **hambavete** ja mitmesuguste **parfüümidega** levitas väga head lõhna, mis meieni tõusis.","t16-tit-5":"Me ostame midagi.","t16-15-1":"15. — Kuna mu vanaisa hakkas aega liiga pikaks pidama, läksime me suurest trepist alla. Ta peatus veidi **astronoomiatabeli** (85) ees, mis kujutas, nagu ta mulle ütles, **komeete** (a) , **kuu- ja päikesevarjutusi** (b) , tuuleroosi **nelja ilmakaarega** (c) **(põhi, lõuna, ida ja lääs)**, kahe **poolkera** (d) kaarti, **planeete** (e) ja **päikesesüsteemi** (f) . Ma ei saanud kõigest sellest midagi aru, ja mind huvitas palju rohkem paelutatud livree **väljakandjal** (86) , kes möödus, ja ilusad **lehvikud** (87) , mis olid mu kõrval, **rahakottide** (88) ja **portfellide** (89) juures.","t16-16-1":"16. — Ma imetlesin ka väljapanekul **sulgi** (90) ja **vööpandlaid** (91) , ilusaid **kunstlilli** (94) , mis olid graatsiliselt korvidesse seatud. **Kannikesed**, **levkoid**, **hüatsindid** (95) , **pelargoonid** (96) , **liiliad** (97) ja **kapuutsililled** (98) olid väga hästi järele tehtud.","t16-tit-6":"Vanaisa kingitus.","t16-17-1":"17. — Ma palusin oma vanaisal osta mulle üks **hambaharjadest** (92) , mis olid karbis **juuksenõelte** (93) kõrval. Ta nõustus ja ma läksin ise oma ostu kassas maksma, mille juures valmistati ette tähtsat **saadetist** (100) ühele **kliendile** (99) .","t16-18-1":"18. — Järsku tekkis kerge segadus inimeste seas, kes olid peatunud kunstiliste **pronksesemete** (101) juures. **Varas** (102) oli äsja teolt tabatud **inspektori** (103) poolt, kui ta püüdis kedagi paljaks röövida. Hoolitseti selle eest, et politseinik tuuakse tema **vahistamiseks**, ja just kui me välja läksime, viidi kurjategija vanglasse."}